Ott Tänak. Foto: World Media Agency
Eesti rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja võitis pühapäeval Saksamaal maailmameistrivõistluste etapi ja on MM-sarjas võimsaimate WRC autode arvestuses kolmas. M-Spordi erameeskonna Ford Fiestal kihutaval Tänakul on kogutud 144 punkti, Hyundai piloodil Thierry Neuville’il 160 ja Tänaku neljakordsest maailmameistrist meeskonnakaaslasel Sebastien Ogieril liidrina 177. Võistkondlikult on erakordset hooaega tegeval M-Spordil 285, Hyundail lähima jälitajana 251 punkti. MM-sarjas on tänavu veel ees asfaldiralli Hispaanias ning kruusateedel kihutamised Suurbritannias ja Austraalias.
Saksamaale läks Tänak teadmisega, et on küll maailma kiiremaid nii jääl, lumel kui kruusal, aga pole seni kõvimal teekattel ehk betoonil ja asfaldil erilist edu saavutanud. Ometi sai ta esimesest päevast hea sõidurütmi kätte, erinevalt nii mõnestki rivaalist (Neuville, Ogier, Dani Sordo) soosis teda õnn (korraks käis viinamarjaistanduses ka Tänak, aga oli hetkega tagasi teel), samuti pani Tänak täkkesse rehvide valikuga.
Tänak oli ralli lõppedes väga enesekindel, rääkides, et jälgis mõnuga, kuidas selle võistluse suurim konkurent norralane Andreas Mikkelsen teda jälitades riski piire ületas. Edaspidise kohta ütles Tänak, et MMsarjas on mängus veel tervelt 90 punkti ja ta ei näe mingit põhjust, miks ei võiks just tema maailmameistriks kroonitud saada.
Mis Tänakust edasi saab, on rallimaailma üks põletavamaid küsimusi. Pole saladust, et küpseks sõidumeheks saanud Eesti talenti jahivad tehasemeeskonnad eesotsas Toyotaga ja kogu lugupidamise juures MSpordi vastu ei ole erameeskonnal tehasetiimile piloodi palkamiseks ning masina arendamiseks võrreldavat raha vastu panna. Ilmselt on hooaja lõppedes põnevaid uudiseid tulemas.
Kergejõustiku maailmameistrivõistlused Londonis 2012. aasta olümpiastaadionil lõppesid muu maailma jaoks legendaarsete Usain Bolti ja Mo Farahi kurbade lahkumistega (üks oli 100 meetris teine ja vigastas end teatejooksus, teine sai 5000 meetris ühe oma karjääri hirmharvadest kaotustest), eestlastel tõi aga üks üllatusmees kastanid tulest.
See mees oli 23-aastane kümnevõistleja Janek Õiglane. Enne teda olid Eesti lootustest kümne viimase aasta medalimasin Gerd Kanter saanud kettaheite lõppvõistlusel viimase, 12. koha, kaugushüppes maailma esikuuikusse kuulunud Ksenija Balta piirdunud eelvõistlusega, 400 meetri EM-hõbe Rasmus Mägi jätnud vigastuse süül starti minemata. Olid küll niiöelda tublid keskmikud, keda saab oma tasemel võistlemise eest kiita (näiteks 400 m jooksus poolfinaali jõudnud ja seal end kõhuviiruse kiuste pildituks pingutanud Jaak-Heinrich Jagor või nõrgima naisvasaraheitjana MM-i alustanud, aga lõpuks 32 seas 18. koha saanud Anna-Maria Orel), aga üldiselt oli Eesti seis väherõõmus.
Ja siis algas kümnevõistlus. Janek Õiglase senine mark 8170 punkti oli rivaalide seas tagasihoidlik, aga Vändra mees alustas 100 meetris isikliku rekordi 11,08 sekundiga, sai emotsioonid üles, särasilmse esinejana publiku end toetama, ja purjetas takistamatult kena punktisumma poole. Õiglane hüppas kaugust 7.33, tõukas kuuli 15.13, tegi kõrgushüppes isikliku rekordi 2.05 ja 400 meetris 49,58.
Foon uue punktirekordi tegemiseks oli loodud ja kui Janek Õiglane läbis teisel päeval 110 meetrit tõkkeid 14,56 ning heitis ketast 42.41, olid tal närvilisemad hetked möödas. Kui Õiglane sai teivashüppes jagu enda rekordit kordavast 5.10, tõdesid kommentaatorid tema ja konkurentide võimalusi võrreldes üllatusega, et eestlasest autsaider võib lõpuks koguni esikolmiku kannale kerkida.
Ning Janek ei petnud lootusi. Odaviskas ta kümnevõistleja kohta vägevalt 71.73 (alavõit ja isiklik rekord) ning sai 1500 juba pingevabalt joosta. Kokkuvõttes autsaiderile prantslase Kevin Mayeri ja sakslaste Rico Freimuthi ning Kai Kazmireki järel neljas koht. Just talle, mitte Maicel Uibole, nagu ennustati! Uibo küll üritas reievigastuse kiuste, aga polnud vormis ja lõpuks ikkagi katkestas.
8371 punktiga tõusis võimsa tahte ja emotsionaalse esinemislaadiga (võrreldav Erki Noolega), kümnevõistluse aladel ühtlaste, kuid mitte erakordsete võimetega Õiglane Eesti kõigi aegade edetabelis viiendaks. MM-i saavutus jääb aga eestlastest alla vaid korüfee Erki Noole olümpiavõidule ja MM-hõbedale ning Rein Auna 1964. aasta olümpiahõbedale.
Lähima aja spordisündmustest köidab eestlaste meeli kahtlemata Anett Kontaveiti esinemine tänavusel neljandal Grand Slam turniiril Ameerika lahtistel tennisemeistrivõistlustel. Anett on viimastel nädalatel USAs treeninud ja ka Cincinnati ja New Haveni turniiridel esinenud. Paraku tuli eestlannal küll mõlemal võistlusel avaringi järel reketid pakkida, aga arvestada tuleb nende turniiride tugevust. Cincinnatis kaotas Kontaveit 6:1 ja 4:2 eduseisust kahekordsele Wimbledoni turniiri võitjale Petra Kvitovale 6:1, 6:7, 3:6, New Havenis jäi WTA edetabelis 28. kohal olev Kontaveit tasavägises heitluses alla WTA 31. reketile Mirjana Lucic-Baronile. Lahti pole midagi, Anett on US Openiks valmis.
Juba sel neljapäeval, 24.augustil alustab Eesti võrkpallimeeskond Poolas Gdanskis Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri. Esimene vastane on hea põhjanaaber Soome, järgmised maailma tippude sekka kuuluvad Serbia ja Poola.
Enn Hallik
