"Kui validsus õpetajale väärilist palga ei kehdesda, siis tullevikus kirjutab koogu Rikikoku nii!"
Tallinnasse riigikogu hoone ette kogunes 25. oktoobril õpetajate palgatõusu nõudvale miitingule hulgaliselt rahvast üle kogu Eesti. Mõne hinnangu kohaselt oli haridustöötajate nõudmiste toetajaid isegi rohkem kui esialgu planeeritud 1500 inimest.
Haridustöötajate Liidu ja õpetajate pöördumises valitsusele esitatakse nõudmine tõsta õpetajate töötasu alammäärasid alates 1. jaanuarist 2012. a vähemalt 20 protsenti ning näha selleks ette 2012. aasta riigieelarves vajalikud summad.
“Enne käesoleval aastal toimunud riigikogu valimisi toetasid kõik erakonnad õpetajate töötasu tõstmist, kuid nii Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kui riigikogule esitatud 2012. aasta riigieelarve eelnõus on sellest loobutud. Sellest järeldub, et tegemist on järjekordselt õpetajate petmisega, kuna lubatut, nagu mitmel puhul varemgi, ei kavatsetudki täita,” kirjutatakse pöördumises.
Õhtuleht imestab oma 26. oktoobri juhtkirjas, et õpetajad niivõrd rohkearvuliselt Toompeale läksid.
“Sest seni ollakse silma paistnud tagasihoidlikkuse, et mitte öelda apaatsusega. Ka on õpetajate esindusorganisatsioonid sedavõrd nõrgad, et nende häält pole ühiskonnas ja eriti otsustaja-te seas kuulda. Suutmatuses ennast kuulama panna saab aga süüdistada vaid iseennast. Pruukis ju vaid arstidel veidi kõvemat häält teha, kui saavutatigi muljetavaldav palgatõus. Jutud pedagoogide madalatest palkadest on meid aga saatnud läbi kogu iseseisvusaja nõukaajast saadik.
Kuid ega poliitikud nüüdki lahendusi paku. Peaminister on teatanud kiretult, et «lähtuvalt riigieelarve võimalustest ei ole 2012. aasta riigi-eelarves avaliku sektori tegevuskulude kasvu ette nähtud. Nii jäävad ka valitsuse kehtestatavad õpetajate töötasu alammäärad endisteks. Rõõmustavam pole ka lohutuseks pakutud palgatõusu retsept – 220 senise gümnaasiumi asemel minimaalselt 54 allesjätmine lubavat õpetajate palku tõsta 30 protsenti. Kuid palgad tõuseksid vaid neil pedagoogidel, kes koolivõrgu «korrastamise» käigus tööd ei kaota. Viimaseid võib aga olla tuhandeid. Tõsi, seoses õpilaste arvu vähenemisega satuksid paljud koolid ja töökohad löögi alla niikuinii.
Ja kuigi just palkade tõstmise argument võib olla poliitikuile ettekäändeks gümnaasiumide laialdase sulgemise läbisurumiseks, ei pruugi lubatud palgatõusu järgneda, sest raha võib ju mujalgi vaja minna. Pedagoogid on ju teadupärast leplik rahvas. Sestap on neil hädavajalik korraliku survegrupi moodustamine. Ning vähemalt avalikult pole veel keegi söandanud väita, et õpetajad ei vääriks paremat palka.
Kaitsekulutuste hüppelise tõstmisega on riik näidanud oma prioriteete – olla hambuni relvastatud, kuid tige ja väärtustamata haridusega väikerahvas,“ lõpetab Õhtuleht.
Eesti on õpetajate palkade poolest viimaste seas
34 riiki ühendava OECD teatel on Eesti õpetajate palkade arvestuses viimaste seas, jäädes maha näiteks nii Tšiilist kui Mehhikost.
Võrreldes 15-aastase tööstaažiga õpetaja palka ning SKT-d elaniku kohta, edes-tab Eesti vaid Ungarit, Slovakkiat ja Indoneesiat.
Samuti märkis OECD septembri algul avaldatud mahukas analüüsis, et rahasummadena vaadates on õpetajate palgad riikide võrdluses väga erinevad.
Luksemburgis saab 15-aastase tööstaažiga õpetaja palka üle 100 000 dollari ning Saksamaal, Iirimaal ja Hollandis üle 60 000 dollari aastas. Pingerea viimased, näiteks Eestile järgnevad Ungari, Slovakkia ja Indoneesia maksavad õpetajatele alla 15 000 dollari aastas.
Võrreldes palganumbrit õpetamisele kuluva ajaga, on Eesti samuti viimaste seas. Vaid Eestis, Tšiilis, Ungaris, Indoneesias, Mehhikos ja Slovakkias jääb see summa alla 30 dollari.
Samas tõi OECD välja, et alates 2000. aastast on Eestis õpetajate palgad kõige enam kasvanud.
Haridusministeerium rõhutas uuringut kommenteerides, et soovib koostöös kohalike omavalitsustega leida võimalusi, et tõsta kvalifitseeritud õpetaja palka märgatavalt.
