• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Onupojapoliitika, kolkapatriotism ja koolisõprus

VES by VES
30. november 2018
A A
17
VIEWS
Jaga Facebook'is

Meie ajalooõpikutes seisab, et sajand tagasi ei saanud lapsed enne kooli, kui kari sisse sai ja põllutööd lõpetatud. Kool algas millalgi oktoobri lõpus, siis kui esimene lumi maa valgeks kattis. Ei enne.

 

Nii ongi, et Eestis tähistatakse kooli juubeleid enamasti oktoobrikuus. Kooli kokkutulekud on midagi sellist, mida võtavad vaevaks maha hõigata ka raadiojaamad. See on nii oluline. Et iga koolivend või kooliõde teaks, et midagi suurt on sündimas.

 

Ja kuigi Eestis püüti nõukogude ajal õpetada teadmist, et eesti rahvas oli kirjaoskamatu enne sotsialistlikku revolutsiooni, siis ajas inimesi sedaviisi kõnelemine naerma. Sest ka parema tahtmise juures ei olnud võimalik peita vanu, poole sajandi vanuseid õpikuid. Kõige kaugemagi metsakolka vanaema pani õhtul prilli ninale ja hakkas ajalehti või raamatuid lugema.

 

Eesti vanim töötav kool on asutatud 1631 ehk siis hakkab vaikselt lähenema 400. juubelile. Üllatav on avastada 18. sajandi lõpu Mellini Liivimaa atlaselt metsadetagusest väikesest maakohast kaardile kantud sõna “shcule”. Ja kui tuhnida Eesti pedagoogikaajaloos, siis selgub, et juba 1686. aastal läksid Forseliuse seminari kasvandikud üle maa laiali külakoolidesse lapsi õpetama. Koolide asutamine oli tollal meie endi esivanemate poolt auasi, selleks leiti vahendeid ja aega, et koolimaja üles ehitada. Kummalisel kombel kehtib sama ka praegu, kui kusagil on piisavalt hoogsalt ministeerium või vallavalitsus koole kinni pannud, siis tulevad lapsevanemad kokku ja loovad uue kooli. Hariduseta me elu ette ei kujuta. 

 

Minagi olen oma haridusteed alustanud väikelinna koolis ja saanud hea hariduse. Ja kuigi mu kodukooli – Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi teatakse peamiselt filmiplahvatuse järgi 1937. aastal vanas Kantsi koolimajas, siis on see kool andnud Eestile silmapaistvaid iluvõimlejaid, naiskorvpallureid, näitlejaid ja teatrijuhte ning ka maletajaid. Köstrikoolina on Saardes kool asutatud juba 1687, keskkooli staatusesse sai ta 1945. aastal. Minu ema lõpetas selle keskkooli 5. lennu ja mu vennatütar sellel kevadel 70. lennu, ma ise olen 35. lennu väljalase. Emaga koos lõpetas kooli 11 noort, aga ema kirjeldab ka, kuidas peale küüditamisööd olid äkki klassipingid tühjad. Minu ajal oli ilmselt kool kõige rahvarikkam, 1983. aastal oli lõpetajaid kaks klassi – 47 noort (paar aastat varem isegi 73). Viimasel aastal aga taas vaid 20 noort.

 

Kooli kokkutulekul käisin ma viimati kohe peale kooli lõpetamist, tollal uhkelt Tartu Ülikooli tekkel peas. Aga hiljem pole ma sinna jõudnud, kuigi klassikokkutulekutel olen ikka jõudumööda käinud. 

 

Sel oktoobril võtsin taas nõuks kooli kokkutulekule minna, küllap sellepärast, et vaikselt on hakanud klassikaaslased teisele poole siirduma. On kummaline, et olen sellest tervislikust aastakäigust, kus pea kõik klassi- ja kursusekaaslased on elanud üle 50 eluaasta. Kuid heade sõprade lahkumine üllatab, kas elu ongi lõplik? Ja neil hetkedel saad aru, kui olulised on olnud noorepõlveaastad. Hiljem on lähedased sõbrasuhted keerulised tekkima. Kuid nendega – noorepõlve sõpradega oleme me võimelised ükskõik mida koos ära tegema.

 

Kummalised on need lapsepõlvepaikade taasavastamised. Koolimaja on kindlasti väiksem, kui vaimusilmas teda mäletame. Ümberehitused ei tähenda midagi, me teame täpselt, mis on selle seina taga. Ja kuigi näiteks mu esimene ja viimane klassiruum on tänapäeval täis laotud tipptehnikat, tunned ikka seda põrandapoonilõhna, mida pidime klassikaaslastega käima koristajatädil abiks jalaharjadega põrandalaudade sisse hõõrumas. Või näed mälus neid tindiseid näppe, kui pinginaaber oli kogemata su tindipudeli ümber lükanud ja püüdsid kuivatuspaberiga seda kaost likvideerida. Ja ka seda lõpuklassi seinatahvli kirja “Tallinn is the capital of Estonia”, kui inglise keele õppimine tundus nii masendavalt mõttetu. Kuid vene keelt õpetati hoolimata kõigest aadlikeelena, tampides pähe Puškini ja Lermotovi luulet ja vene kuulsate kunstnike maalide kirjeldusi. Tänavaslängi kuulsime alles suurematesse linnadesse siirdudes. Ja kui sõjanduse tunnis pidime õppima Kalašnikovi automaati kiiresti lahti võtma ja kokku panema, aga mitte kunagi sellest lasta ei lastud. Ja kuidas me kehalise tunnis pidime kõik oskama sama hästi poomil võimelda, kui meie klassi Eesti meistritest iluvõimlejad või korvpalli korvi heita nagu tippkorvpallurid ning kuidas me sellest nihverdama õppisime. Aga ma tänan otsani seda eestiaegse haridusega käsitööõpetajat, kes õpetas meile kõike, mida üks koduperenaine oskama peab, sokikanna kudumisest mehele lipsusõlme sidumiseni. Või kuidas me ei pääsenud kohustuslikus kirjanduses ühestki maailmaklassika raamatust ja kirjutama õpetati ilma ühegi veata. Meie muusikaõpetaja vedas meid pea iga kuu kõikjale Eesti teatritesse, koguni Riiga orelikontserdile ja salamahti mängis meile tunnis ette tuttavate saadetud välismaa poppbändide plaate. Bioloogiatunnis ei pääsenud me vähemalt poolesaja taime tundmisest, klassiekskursioonid andsid täiusliku mõistmise Eestimaa rikkast loodusest. 

 

Ja ometi hindan ma kõige rohkem seda “omade” tunnet. Miskit, mis nende 11 aasta jooksul tekkis. Küllap seda, mis õpetas tegema meeskonnatööd, kuidas õpetajatega toime tulla, kuidas vähima vaevaga saavutada maksimaalne tulemus. Kuidas elu oleks lõbus hoolimata pingsast koolitööst. Õppisin usaldama oma kaaslasi, seda tunnet, et nad tulevad sulle alati appi. Sotsiaalsed oskused ja rühmatöö, nii nimetatakse seda õpetust tänapäeval. Aga see toimis ka ilma õpetamata.

 

Ja kummaline on, et kui tänapäeval klassikaaslasega kokku saad, siis läheb nägu naerule. Kui hiljaaegu lõunamaale puhkusele siirdusin, siis tuli lennujaamas vastu klassivend, kes saabus Brüsselist koju asju ajama. Me jäime lobisema, nii et teised juba pahandasid, et kuhu sa jääd. Aga eriliselt soe tunne on selliste kohtumiste puhul. 

 

Ja see tunne on meil ilmselt südames, kui otsime endale kompanjone millegi ärategemiseks. On see siis poliitika ajamisel või projektide teostamisel. Ja polegi imestada, kui parteisid juhivad klassivennad või ühisäri ajavad kursusekaaslased. Tänapäeval kurjatakse sageli, et meie poliitikat juhivad tagatoad, mis kummalisel kombel on just ühe kooliklassi suurused. Need inimesed on olnud sageli seotud juba noorpõlves. Selline grupp suudab liigutada mägesid. Eesti rahvaarv on nii väike, et siin polegi võimalik teha ilma “korruptsioonita”. Ikka on üheskoos tegutsemas onupojad, koolivennad, ülikoolikaaslased.

 

Hoiame kokku.

 

Kristel Vilbaste,

kristel.vilbaste@gmail.com 

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

3. märtsil 2019 toimuvad Riigikogu valimised

Veel eestlasi New Yorgi maratonil

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest
  • Eugene’is kergejõustiku MM-il võistleb eestlasigi
  • Irja Grabbi 90

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?