Korp! Filiae Patriae virtuaalne õestuspidu
11. jaanikuul sai 34 korporatsioon Filiae Patriae Toronto koondise liiget esmakordselt kokku virtuaalselt-igalühel oma väike otse-eetris ruuduke suurel arvutiekraanil. Näha on vaid 24 palet, kõik ei mahtunud korraga ühele vaateväljale ja järgmisel ekraanivaatel oli osavõtjaid veel.
Sellise Zoomvideokõne vahendusel on paneemia olukorras koondunud teisigi Eesti üliõpilasorganisatsioone, isegi volbriõhtut eraldatuses tähistama. Korp! Filiae
Patriae Toronto õed pidasid selles ebatraditsioonilises keskkonnas ka traditsioonilise kevadise õestuspeo.
Kuvatõmmis: vil! Annike Andre-Barrett
Tartus oli hiljaaegu ja küllap on veel praegugi tänavatel plakatid meenutamaks inimestevahelist kahe meetri vahe hoidmist sõnumiga “Armastan sind kaugelt”.
Oleme pikkade vahemaadega ja eraldatusega mingil määral juba harjunud.
Eheda kokkusaamise põua tõttu oligi rõõm sedavõrd suurem, et nii paljude sõpradega sai turvaliselt ühinenda kaugelt, ent vanas vaimus.
Heledalt rõivastatud ja korporatsiooni värvides õed tulid eri paikadest virtuaalselt kokku, et tähistada omavahelist sõprust ja kinnitada, et oleme teineteisele olulised.
Arvuti- või telefoni kaamerasilm tõi õdederingi paaril juhul kõrvuti istuva ema ja tütre paari (uues kõnepruugis “ühes mullis” viibivad filiaed), ka vanaema, kes suvilas lapselast hoidis ja vast kõige erakordsemana, esimehe vil! Koidula Aedna, kes viibis olude sunnil antud hetkel oma autos, ühes Kesk-Ontario kaubanduskeskuse parklas.
Siin on paslik väljend: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. (Kui sul on võrguühendus.)
Põhjaliku ja paeluva rebasreferaadi pidas rebane Katrin Roop.
Ta tutvustas Brigham Young’i Ülikooli Utah osariigis oma kogemusest lähtudes, mis teda sinna kooli viis ja millised olid tema isiklikud ja akadeemilised kogemused sellest ajast.
Seejärel toimus õestuspidu tseremoonia, mida kaunistas lauluga vil! Kristina Agur Viinist.
Vil! Kristina Agur laulis Viinist Torontosse.
Torontos sirgunud ja hariduse saanud metsosopran Kristina Agur laulab sel hooajal maailma ühe mainekama ooperiteatri Viini Riigiooperi (Wiener Staatsoper) laval ooperikoori liikmena.
Laulud olid siiski eelnevalt salvestatud, kuna ta kartis, et naabrid tema laulu esitlustest kell 1 öösel lugu ei pea.
Kuigi ühislaul on oluline ühendav osa õestumise kombestikust, oldi väga tänulikud solisti eest, sest Zoomi keskkonnas kaunilt kõlav ühislaulmine on kuuldavasti raske kui mitte võimatu.
Südantsoojendav oli kinnitada ja veenduda, et oleme üks õdede pere, suur ja toetav sõprade ring, kes lähedal ka siis, kui kaugel.
Virgutavat tunnet, et olime vanaviisi õhtupooliku seltskondlikult koduväliselt veetnud, ei saa ka alahinnata!
Suur tänu tublidele idee algatajatele ja läbiviijatele.
Vil! Riina Kindlam
