Kalev Vilgats, ajakirjanik
Meeles mõlkusid hoopis muud teemad, millest kirjutada, aga ilmselt oleks Vaba Eesti Sõna lugejatele huvitav teada, kuidas on kulgenud elu piirilinnas Narvas pärast 16. augustit, mil seal teisaldati mitu punamonumenti, neist prominentseim tank T-34.
Tõesti, tanki teisaldamine oli narvakatele vapustus, sest loodeti, et pehmevõitu Eesti riik piirdub vaid ähvardustega, aga ei tee tanki ära viimist teoks. Narva linnavolikogu esimene reageering tankile tuule alla tegemisele oli ähvardus kaevata riik kohtusse.
Järgmisena tegi avalduse Narvas koalitsiooni kuuluv partei Eesti 200, et neil pole enam võimalik kuuluda ühte võimuliitu linnapea Katri Raiki nimekirja esindajatega nende juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevuse tõttu.
Eesti 200 rakukese juht nooruke Deniss Lartšenko süüdistas koalitsioonipartnerit suutmatuses tagada oma hääli ja toetust Narva tanki teisaldamise otsusele. Eesti 200 viimaseks piisaks karikas sai linnavolikogu esimehe teade, et mingit vastutust ei soovita võtta ja süüdi on ainult riik. Lart-šenko kuulutas, et koalitsioon seisab vaid mineviku varjude eest ega tööta Nar-vale vajalike muutuste nimel.
Võimuliidust lahkumise suurejooneline žest kaotab oma sära, kui öelda, et Eesti 200-l oli Narva koalitsioonis vaid kaks kohta, aga sellest piisas, et habras võimuliit lammutada.
Järgmisena tegi etteaste tuntud venemeelne Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom, kes kirjeldas, kuidas ta Narva-Jõesuus läinud hommikul pikemale jalutuskäigule ja teda kõnetasid tänaval inimesed ja avaldasid oma vastikust (!) tankimonumendi teisaldamise suhtes. Toomi hinnangul olid viimaste aastate pingutused Narva integratsiooniks ära nullitud.
Tanki ja teiste mälestusmärkide kunagistele asu-kohtadele toodi Narvas lilli ja kalmuküünlaid, nagu oleks lahkunud väga lähe-dane inimene. Tanki selline personifitseerimine ja inimlikustamine on siinkirjutajale õõvastav. Ma üldse ei mõista neid abiellujaid, kes käivad mõne sõjamonumendi juurde lilli viimas ja pilti tegemas, muidugi juhul, kui nad väga täpselt ei tea, et keegi nende kaugetest esivanematest on seal sõdinud ja langenud.
Tallinnas Russalka juures käivad vene abiellujad kindlasti ei mälesta soomuslaeva hukkunud meeskonda, vaid jäädvustavad end skulptor Amandus Adamsoni suure-pärase töö taustal.
Riigi kohtusse kaebamise mõte näikse olevat taandu-nud, küll nõudis Narva linnavolikogu valitsuselt selgitusi juriidiliste aluste kohta, millele toetudes tank eemaldati.
Endiselt on päevakorras Narva nõue, et valitsus neile tanki museaalina tagasi an-naks. Ent valitsus tegi sel nä-dalal otsuse võtta tank ja muude punamonumentide elemendid riigi omandisse. Nende hulka kuuluvad Nar-va lossipargist kõrvaldatud mälestusmärgi punatäht ja kaks tahvlit, Narva-Jõesuu maanteel olnud mälestusmärgi „Kolm tääki“ metallpannoo, Narvas asuva ühis-haua punatäht ja mälestustahvel ning Narva-Jõesuus Hiiemetsa teel olnud Meri-küla dessandi ankur ja mä-lestuskivi. Kogu see materjal on antud sõjamuuseumile, kus see leiab vastavate selgitustega varustatult koha ekspositsioonis.
Eesti saatkonna juurde Moskvas ilmus neil päevil plakat kirjaga: „T-34 viidi ära? Asendame selle moodsama mudeliga.“ Silmas peeti tanki T-14 Armata, mis „omamata välismaiseid ana-looge“ pole seeriatootmisse jõudnud ning mõnigi neist olemasolevatest sõjamasinatest on jäänud seisma Pu-nasel väljakul paraadi ajal.
Mis saab Narvas edasi? Neil on kaks võimalust: astuda edasi või minna tagasi. Edasi liikumine tähendaks tankiteema päevakorrast maha võtmist ja keskendumist linna ees seisvatele probleemidele. Tagasi minek oleks jääda kinni tanki ja teiste punamonumentide lei-namisse ning vastasseisu valitsuse ja ülejäänud Eestiga.
Põhimõtteliselt on Narvas võimalik võimu muutus. Seni olid koalitsioonis Katri Raigi nimekiri „Narva Tu-levik“ ja Eesti 200. Kahe peale oli neil 31-liikmelises volikogus 16 kohta ehk õhk-õrn ülekaal. Nüüd on Raiki taga vaid tema nimekiri (14), kuid teateid uue võimaliku valitsusliidu kokku seadmi-sest pole. Ülejäänud jõud volikogus on valimisliit „Narva Heaks“ (7), Keskera-kond (6), määratlemata voli-nikud (2) ja nüüd siis veel kaks Eesti 200 esindajat.
Esmaspäeval esines pea-minister Kaja Kallas Posti-mees TV otsesaates „Mi-nistri närviproov“. Saatejuht tsiteeris president Alar Karise öeldut Kadrioru Roosiaia vastuvõtul, et taastada tuleb usaldus Narva ja valitsuse vahel. Peaminister vastas, et Narva volikogu on tema poole pöördunud ja valitsusjuht soovib kutsuda nad Stenbocki majja arutamaks, kuidas riik saab abiks olla Narva kitsaskohtade lahendamisel.
Ühtlasi ütles Kallas, et tema meelest pole normaal-ne, kui Narva volikogus rää-gitakse vene keelt, sest ena-mik poliitikuid ei oskagi ees-ti keelt. Küll jättis peaminister vastamata küsimusele, kas seaduses peaks kirjas olema, et linnavolinik peab Eesti riigis oskama riigikeelt. Kallas rõhutas vaja-dust tegeleda haridussüsteemiga, et Eestis ei kasvaks enam peale inimesi, kes eesti keelt ei räägi.
Lähiaeg peaks näitama, millise suuna ja suhtumise Narva linnavõim võtab.
Kalev Vilgats
