Augusti lõpp tõi rahva taas Kotkajärvele kokku. Eestlasi nii Kanadast kui USAst, kes rõõmustavad oma rahvaga koosolemise üle, võimaluse eest emakeeles kõnelda ning mõnusalt suvitada, vaimu ja füüsist virgutades.
Rahvast tuli mõistagi ka Eestist, pagasiks kultuur: noored rahvatantsuõpetajad, rahvamuusikud, lavastaja, teadlane, kunstnik, ajakirjanik… Neli möödunudaastast juhendajat tulid Eestist tänavu tagasi – ning tõid sõpru kaasa! MÜs podiseb miski, mis tõmbab ka esivanematemaalt noori ikka ja jälle väiksesse Eesti metsatukka tagasi jagama ja kogema. Sina, NOOR või hingelt selles killas, võiksid nendega seal tutvust teha!
Avaloengu pidas Toronto Ülikooli HATCH Õppetooli tehnoloogiajuhtimise ja strateegia professor Mihkel Tombak, kes selgitas lahti Eesti idufirmade rohkuse ja edukuse, tuues selle aluseks Eesti talupoegade 19. sajandi sihi olla omaenda peremees ja juhtida värskelt asutatud idufirmasid/ettevõtteid ehk siis iseenda talu. Idufirmade teemat jätkas järgmise päeva hommikul USA investeeringute ja kaubanduse direktor Eesti välisministeeriumi juures, Alvar Soosaar Philadelphiast. Alvari loeng seletas lahti, kuidas rahastada oma firmat, kuidas saavad Eesti ettevõtted siseneda USA turule ja kust tulevad need rahad, mida idufirmadesse investeeritakse.
Jaak Rakfeldt, Connecticuti ülikooli psühhiaatria emeriitprofessor, rääkis 1944. aasta suurpõgenemise tekitatud traumast, kuidas sellest üle saadi ja mis rolli mängisid väliseestlaste asutatud organisatsioonid selles protsessis. Jaak rääkis palju kerksusest (resilience) ja seda vedanud mootorist – vankumatust võitlusest vaba Eesti eest. Eesti Mälu Instituudi teadur, Tartu Ülikooli doktorant Eli Pilve tõi oma ettekandes esile vajaduse uurida ajalugu ning talletada kommunistide ja natside toimepandud kuritegusid Eestis. Samuti rääkis Eli Pilve suveülikoolidest, mida korraldatakse ajalooõpetajatele, tudengitele ja Eestis resideeruvatele liitlasvägedele, tutvustamaks neile kommunistide poolt läbiviidud kuritegusid Eestis II maailmasõja ajal ja selle järel.
Teisipäevased loengud lõpesid paari miniloenguga. Vabakutseline lavastaja ja teatriõpetaja Mihkel Kohava Eestist käsitles dokumentaalteatri lavastusi kodumaal ja Chicagos õppiv poliitikaandmete analüütik Andrus Hatami tutvustas põhjalikult poliitiliste otsuste mehhanismi USAs ja muudes lääneriikides. Andruse ema Talvi Laev tuleb Kotkajärvele iga suvi Nairobist. Tema südameasjaks ja jätkuvaks pansseks MÜs on eesti keele tugi ja sütitus algajatele
Kogutud muljeid: “Siin on väga kerge olla, inimeste seas, kelle arusaam maailmast ja ajaloost on sarnane. Olen palju uut juba õppinud, täna hommikul isegi pea ees vette hüppamist,“ ütles esimest korda Metsaülikoolis osalev 19-aastane Kaisa Kasekamp Torontost. “Olen olnud Metsaülikoolis rohkem aastaid, kui oskan kokku lugeda. Mind tõmbab siia seltskond, Kotkajärve loodus ja see süst eestlusest, mida ma siit endaga kaasa viin”, ütles Metsaülikooli veteran aastast 1987 Linda Einpaul Michiganist.
Kolmapäeva hommikul pidas huvitava loengu mesilaste pidamisest linnatingimustes Ando Kass Torontost, kes rääkis nii mesindusest üldiselt, kui ka spetsiifilistest linnamesinduse väljakutsetest. Ando ei olnud Kotkajärvel aastakünmeid käinud. Kunagi pidas ta vennaga MÜ peakoka ametit. Mesinduse pisiku sai ta nooruspõlves oma vanaisa jälgides.
Kolmapäeva õhtul ei toimunud traditsioonilist loengut, selle asemel esines suurepärase kontserdiga pianist Hando Nahkur Texasest: (handonahkur.com) Hando viis kuulajad kaasa muusikalisele teekonnale läbi aegade, alates esimestest klaverile kirjutatud lugudest, puudutades Bachi, Liszti ja teisi klassikalisi heliloojaid. sitamata ei jäänud ka Arvo Pärdi looming. Lugude vahele seletas Hando palade muusikalist tagapõhja ja paigutas need ajaloolisele taustale.
Pärast klaverikontserdi keerati kõrgkultuuri kraani pisut koomale ja kesknädalapeoks astusid ette rahvuslike folklugudega Henrik Hinrikus (lõõts) ja Marta Külaots, Olavi Kelle ning Helis Kiis viiulil. Peamajas sai jalga keerutada üle kesköö, seejärel jätkus pidu saunas.
Neljapäeva hommikul rääkis Ida-Virumaa lõimumisprobleemidest, vene kogukonna olukorrast ja Eesti poliitika köögipoolest Postimehe ajakirjanik ja endine Riigikogu liige Aimar Altosaar.
Õhtuses loengus andis Eesti üks tuntumaid illustraatoreid, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) õppeprorektor Anne Pikkov ülevaate Eesti raamatute illustreerimise ajaloost, illustraatorite põlvkondadest ja tänasest seisust, puudutades ka noorte Ukraina põgenike õpinguid ja tegemisi EKAs. Pikkovite pere Torontos on Anne lähisugulased ja tema kaks teismelist poega olid ka reisil kaasas. Anne venna, filmirežissööri ja -produtsendi Ülo Pikkovi nime on vast siin veergudel juba märgatud; tema veedab hektel aasta USAs Rhode Islandi disaini kõrgkoolis külalisõppejõuna ning on juba organiseerinud filmiüritusi New Yorgis, k.a Eesti Majas.
Metsaülikooli viimases loengus rääkis Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp Ukraina sõja tagamaadest ja praegusest seisust, jättes siiski arusaadavatel põhjustel vastamata loengu pealkirjas püstitatud küsimuse millal ja kuidas see lõpeb.
Loengute vahel tegutsesid, nagu alati, hommikused keelekohvikud, kus iga osavõtja sai keelt harjutada endale meelepärasel viisil, arutlusringid, kus tihtipeale arutati sügavuti eelnenud loengu teemasid, huviringid ja rahvatants Eestist pärit noorte õpetajate Toomas Parra ja Maarit Pappeli juhendusel.
Keelekohvikuid juhendasid Talvi Laev (Keenia, eesti keel algajatele), Eli Pilve (Eesti, miks ajalugu õppida?), Mihkel Kohava (Eesti, eesti keelele rajatud teatri-töötuba), Maimu Mölder (Kanada, eesti keel läbi lindude kohta käivate väljendite ja vanasõnade) ja Anne Pikkov (Eesti, isiklikud lood läbi esemete ja illustratsioonide). Riina Kindlami (Eesti / Kanada) grupp jõudis lugeda ja arutleda Mathutha (Margus Lattiku) teose “Jää minek” esimest osa.
Huviringidest võiks esile tuua loodusmatkasid Kristiina Margi (Eesti) juhendamisel, rukkileiva küpsetamise huviringi ja parima rukkileiva võistlust Käbi Loki (Kanada) juhendamisel ja väga populaarset džinnide maitsmise huviringi Agu Etsi (USA / Eesti) juhendamisel. Pearu Tamm (Kanada) jagas oma teadmisi ja kogemusi metsas ellujäämises (jännitamises), Marta Külaots (Eesti) ja Leena Tiismann (Kanada) juhendasid regilaulude huviringi, Anne Remmel (Kanada) vedas raamatuklubi, Henrik Hinrikus (Eesti) andis ülevaate lorilauludest ja Viive Hiis (Kanada) andis õpetust käsitöö ning tikkimise alal.
Esile tuleb veel tõsta Mark Merilo ametit saunamehena ja Pearu Tamme tegevust hiievanana ja igakülgse tehnilise abina Metsaülikoolile. Suure panuse Metsaülikooli edukaks toimumiseks tegid ka Elle Palumäe (kausta kujundus ja graafika) ning Lea Kreinin (lektoreid tutvustavad reklaamartiklid) Tallinnas.
Metsaülikool lõppes suure peoga. Peoõhtusöögi maitsvate eestipäraste toitudega korraldas terve nädala jooksul ametis olnud köögimeeskond Angie Crossmani juhendamisel, kes on aastaid Seedrioru ja Kotkajärve laagrilapsi kostitanud. Lõpupeol esinesid rahvatantsijad, Alar Aedma ning Allar Luiker ja teatrigrupp Mihkel Kohava juhendamisel. Peosöögi ajal ja lõpupeol astusid esile veel regilauljad, Marta Külaots viiulil, Riina Kindlami kõnekohviku liikmed eesti keele sõnade viktoriiniga, ning Henrik Hinrikus lõõtsal ja Olavi Kelle viiulil.
Pikaaegse panuse eest Metsaülikooli tegevusse ja Metsaülikooli mitmekordse lektorina auhinnati juhatuse poolt Ülikolli vääriliseks Andres Kasekamp, Tehnokolli pälvis Metsaülikooli tehnilise poole eest hoolitsenud Tauno Mölder.
Metsaülikoolis esimest korda osalenud keelekohviku üks juhtidest ja lektoritest Eli Pilve Eestist muljetas: “Metsaülikool on võrratu segu kodu- ja väliseestluse parimatest väärtustest ning omadustest. Kui suudan siin kogetut endas hoida, lähen koju kindlasti parema inimesena, kui olin seda siia tulles”, ütles ta.
Järgmine Metsaülikool toimub 2024. aasta augusti esimesel nädalal Eestis Anu Raua talus Heimtalis. JÄLGIGE REKLAAMI!
Täismulje saamiseks on soovituslik MÜ fotogaleriid uudistada: https://tinyurl.com/3vpebx9n
Lehel www.eesti.ca saab ka intervjuude sarjas “Kohtumisi Metsaülikoolis” kuulata jutuajamisi tänavuste lektorite Anne Pikkovi, Eli Pilve ja Alvar Soosaarega ning 2022 kohtumiste sarjas usutlust Kristiina Markiga.
Tauno Mölderi teksti vahendas ja täiendas
Riina Kindlam
