• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Mõtleja mõtteid olevikust ja tulevikust

VES by VES
7. detsember 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Eestis pole palju analüütikuid, kes oskavad hinnata olukorda ja piisavalt mõista arengut, mis on toimunud Läänes pikkade isolatsiooniaastate jooksul. Kuna puuduvad vajalikud kogemused, lähtub enamik praegustest muljetest. Üheks silmapaistvaks erandiks on käesoleva aasta veebruaris paar päeva enne 73-aasta sünnipäeva lahkunud tõlkija ja publitsist Enn Soosaar. Mootorattaõnnetuse tagajärjel liikumispuudega ratastooli külge seotult kasutas ta aega maailmakirjanduse tõlkimiseks, mis andis talle sügava sisse-elamise Lääne mõttelaadi. Tema tasa-kaalukad mitmetahulised arvamusartiklid on kaugel poliitilisest demagoogiast, mille mürginooled ka teda tabasid.

Enn Soosaare artiklite taustaks on tihti mure Eesti tuleviku üle. Ta juhib tähelepanu normaalse arengu takistajatele, kes on veel endise mõttelaadi küüsis. Tema analüütiliseks testamendiks võib lugeda paar kuud enne tema surma ilmunud artiklit: ”Oodates Nõukogude ajupesust vaba põlvkonda” (Postimees 21.11.2009). Selles nendib ta muuseas, et ka mõtlevate inimeste mõttemaailma risustavad endiselt Nõukogude aja retsidiivid ja reliktid. Need inimesed annavad tänapäeva Eestis tooni. Jäme ots poliitikas, majanduses ja kultuuris on endiselt nende käes, kes kasvasid üles ja käisid koolis Nõukogude ajal. Ta ei ole kunagi arvanud, et toonane ajupesu suutis muuta inimesed režiimile lojaalseteks pupujukudeks. Aga teiselt poolt ei ole õigust väita, et pool sajandit kestnud ideoloogiline töötlus ei oleks mitte kellegi arusaama inimeseks olemise tähendusest ning erilisusest mitte mingil moel mõjutanud.
Nendel aastakümnetel ei olnud N. Liidus võimalik saada kõrgkoolidiplomit ühelgi üliõpilasel, kes ei olnud sooritanud vähemasti rahuldava hinde peale eksameid terves hulgas õppeainetes, mis olid kohustuslikud eranditult kõikidele. Need ained kandsid nimesid nagu kompartei ajalugu, dialektiline materialism, ajalooline materialism, poliitökonoomia, teaduslik ateism. Nende hulgas seegi, et inimesel ei olnud ühiskonnas edukaks toimimiseks vaja ei veendumusi ega põhimõtteid. Temalt nõuti mitmesuguste rituaalide täitmist, ja kui ta sai pea peal seismisega hakkama ja oli valmis papagoina kordama ametlikke mõttetusi, olid uksed talle mis tahes karjääriks valla.
Karjuv vastuolu, mis valitses tegelikkuse ning ideoloogilise retoorika ja formaalse parteilojaalsuse vahel, osutus soodsaks pinnaseks, et kasvatada kahekeelseid küünikuid ja põhimõttelagedaid nihiliste. Rääkimata sellest, et haridus üldse, humanitaarharidus aga eriti, oli lünklik ja kiivas.
Vajame generatsioonide vahetust. Seejuures mitte lihtsalt uusi inimesi, vaid inimesi, kes suudaksid esile kutsuda või endaga kaasa tuua mentaliteedi, suhtumise, hoiakute muutumist, mis oleks senisest sisulisem ja sügavam. Uus põlvkond on tulemas. See tähendab uut rahulolematust, parandamise vajadust, edasirühkimist, aga ka uusi etteasteid meie argipäeva absurditeatris.
Soosaar lisab: mõistus ütleb, et ammu on aeg sellest vanast lahti öelda. Küllap mõistus ongi paljusid meist paljudest mineviku äraspidisustest vabastanud. Aga teisalt peame tunnistama, et vähemasti alateadvuses elab suur hulk nõukogudeaegseid hoiakuid, arusaamu, toimimismalle edasi. Need mõjutavad tahes-tahtmata tänapäeva inimeste otsuseid ning käitumist
Oma põhjalikus analüüsis toob ta teadmatuse ja puuduliku mõistmise näitena endisest mõttelaadist kriitika Vabadussõja võidusamba ja kristlike sümbolite kohta. Selgus, kui ühekülgselt tunnevad ning käsitavad Nõukogude ajal koolitatud kunstiinimesed Euroopa kultuuri, eriti ristiusu kujundavat ja sügavdavat mõju sellele. Isegi kui väliselt paistab, et totalitaristliku minevikuga on Eestis lõpparve tehtud, selgub hoolikamal vaatlusel kurb tõsiasi. Liiga paljude ini-meste, kahjuks ka mõtlevate inimeste mõttemaailma risustavad Nõukogude aja retsidiivid ja reliktid.
Demokraatlikku ühiskonnakorraldust ei ole võimalik tekitada deklaratsioonidega. Demokraatiasse ei astuta, vaid kasvatakse. Suletud ühiskonnas elamine tekitab tunde, et kui ühel pool raudset eesriiet on kogu värk pea peale pööratud, siis seal teisel pool okastraati, vabas maailmas valitsevad mõistus ja õiglus. Juba ammu on liikumis- ja lävimistõkked ida ja lääne vahel kadunud. Ja nii mõnigi inimene on pärast isiklikke kogemusi sealsetes tõsioludes pettunud.
Soosaar on veendunud, et inimeste maailmas ei ole võimalik luua inglite ühiskonda. See ühiskonnakorralduse vorm, mida nimetame läänelikuks demokraatiaks, toimib vaid suhteliselt mõistlikult. Aga tõsiasi, et inimesed ei ole mitte kusagil suutnud tööle panna ideaalühiskonda, ei tähenda, et Eestis pole võimalik asju arukamalt ja eetilisemalt ajada. Et meie ei peaks mineviku pikast varjust lahti saama. Või arusaava ettevaatlikkusega suhtuma mitmesse oleviku peibutusse.
Need mõtted jäävad aktuaalseks mitmeks ajaks, kajavad tugevalt ka pärast kirjutaja lahkumist.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
17

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
29

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    42 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
  • Arnold Rutto: Rahu maailmas on väga habras

    12 shares
    Share 5 Tweet 3
Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

27. jaanuar 2023

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

27. jaanuar 2023

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

27. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud
  • Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis
  • Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?