Kirjameeste Seltsist Jakobsoni Kurgjale (1882)
Teatri- ja ringhäälingutegelane Hanno Kompus (4. märts Tartu maakond – 25. oktoober 1974 Montreal, Kanada) on öelnud kultuuridilemma “minevikolevik” kohta: “Mitte meie ei pea elama minevikus, vaid minevik peab elama meis”.
Seda minevikku meis endis on vaja pidevalt turgutada ja elavdada, et tähenduslikud faktid ja seosed pinnale tõustes tänapäevas taas kõlaksid.
Vaadakem mõtlikult Eesti Kirjameeste Seltsi asutamist aastal 1872 kui Eesti haritlaskonna ja omariigi ideede kasvulava, kuidas seltsitegevuse esimesel kümnendil kujundati üleeestilist aadete seltsi.
Eesti Kirjameeste Selts
| aasta | seltsiliikmeid | kõrgharidus | üliõpilased | kokku kõrgharitlasi |
|---|---|---|---|---|
| 1873 | 83 | 7 (8,4%) | 4 (4,8%) | 11 (13,3%) |
| 1875 | 177 | 11 (6,2%) | 11 (6,2%) | 22 (124%) |
| 1877 | 210 | 18 (8,6%) | 11 (5,2%) | 29 (13,8%) |
| 1878 | 307 | 22 (7,2%) | 22 (7,2%) | 44 (14,3%) |
| 1879 | 384 | 28 (7,3%) | 25 (6,5%) | 53 (13,8%) |
| 1880 | 444 | 35 (7,9%) | 22 (5,0%) | 57 (12,8%) |
| 1881 | 873 | 27 (3,1%) | 20 (2,3%) | 47 (5,4%) |
| 1882 | 1139 | 30 (2,6%) | 26 (2,3%) | 56 (4,9 |
| — | ||||
| 1887 | 259 | 15 (5,8%) | 3 (1,2%) | 18 (6,9%) |
Allikas: SA Eesti Maaelumuuuseumid
Eesti Kirjameeste Seltsi loomise üks algidee ja põhjus oli eestikeelsete kooliraamatute väljaandmise toetamise tarvidus.
Seltsi loomisest kõneles C. R. Jakobson aastaid, pidades 1868–1870 Vanemuise seltsis kolm kõnet: “Eesti valguse- pimeduse- ja koiduajast”, “Võitlemised eesti vaimu-põllul” ja “Nõia usk ja nõia-protsessid” (“Kolm isamaa kõnet”, 1870). Need kõned saidki eesti rahvusluse manifest-tekstideks, nendega laiendas Seltsi loomise mõt-tesuunda kuni 1872 sündi-nud kirjameeste seltsiks, mille eesmärk oli kõne-koosolekute, ajaloouurimise ja kirjavara abil jätkata rahvusliku ühtsuse kujundamist.
Tabelist näeme, et seltsiliikmete kasv 1870ndatel võimaldas katta eestikeelsete õpikute levitamist juba päris ulatuslikult.
Sellisena kujunes Eesti Kirjameeste Seltsist Eesti avalikkuse looja. Eesti Kirjameeste Seltsiga algas Eesti oma tee otsimine. Selles olid koos nii pragmaatika kui idealism. Nii on sisemised erinevused – kas näha teed majandusliku taluperemeeste suunana (näiteks Jakobson) või aatelise kultuurilise ja identiteedilise sügavusena (näiteks Jakob Hurt) Eesti ühiskonnas polaarsustena algusest peale olemas, luues ja ehitades eri suundadest, kuid ühiselt, kultuuri vundamenti.
See haritud inimeste kõrgete aateliste püüdluste ja eesmärkidega organisatsioon on olnud ka Eesti riigi mõtte embrüo.
Kirjameeste Seltsi mõtetest ameerikaeestluseni
Ka tegusatel ameerikaeestlastel võib vahel olla tunne, et terviklikku kultuuri on raske oma õlul kanda; see oleks kui Heraklese töö.
Siiski tasubki märgata, kui vähestest inimestest ülimalt tähtsad ja suured asjad sõltuvad – kui võimas on ka üks tegutsev inimene kultuuriväljal!
Kust ammutada seda tunnet ja pärandi tarkust?
Praegu, 21. sajandi 20ndatel on ülim aeg koguda kokku paguluses loodud kultuuripärand, et see säiliks tulevatele põlvedele nii ameerikaeestlaste kui kodueestlaste jaoks.
Lugusid, lugusid vajame kõik, sest lood kujundavad tänapäeval selle võimsa müüdi, mida nimetatakse “kultuur”.
Aga kui tahta seda mõtet ja algpärandit reaalsuses toimivana näha, tunda ja mõelda, siis on selleks ületamatu koht KURGJA.
C. R. Jakobsoni Kurgja
Kurgja on see unistuste Eesti suurtalu, mille lõi oma koduks Carl Robert Jakobson.
Kurgja asub Pärnumaal, Vändra kihelkonnas suurte laante vahel Pärnu jõe veerel.
Kurgja on Kungla. (Kui Kungla rahvas kuldsel aal, kord istus maha sööma…..)
Jakobsoni talu ehitus ei valminudki ta elu ajal, see jätkus veel ka pärast Jakobsoni surma täpselt 140 aastat tagasi, 19. märtsil 1882.
Täpselt 140 aastat tagasi pidasid Eesti haritlased ja rahvuslike seltside juhid Jakobsoni matustel ülimalt kontseptuaalseid kõnesid, milles lubasid pärandit ja tegusid edasi kanda.
Sellele võime mõelda meie nüüd põlvkondi hiljem, eestikeelseid õpikuid, raamatuid, ajalehti kätte võttes – mis teekond on sajandeid läbi käidud, et see praegu nii enesestmõistetavaks on saanud.
Ja kui oluline on igapäevaselt põhiväärtusi hoida.
Kõik enesestmõistetav ei olegi nii enesest mõistetav, nagu me just praegu maailmas näeme.
vt
https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobsoni_Talumuuseum
Maarja Pärl Lõhmus
