Ei usu, et Eestis on palju neid, kellele nimi Tõnis Kint oleks sama tuttav nagu näiteks Konstantin Päts või Jaan Tõnisson. Neile eestlastele, kes viimase sõja järel olid sunnitud jääma elama võõrsile, on see nimi muidugi tuttav – Tõnis Kint oli Eesti Vabariigi Valitsuse Eksiilis minister ja ligi kaks aastakümmet peaminister presidendi ülesannetes.
Tõnis Kint sündis 17. augustil 1896. aastal Paasioja talus Taevere vallas Viljandimaal. Sellest on nüüd möödas 115 aastat ja sel puhul sõitsid Paasiojale mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseum liikmed.
Tõnis Kint asus pärast Vabadussõja võitlemisi Tartu Ülikooli õppima põllumajandust. Moodsat põllumajandust õppis ta ka Taanis ning tutvus taluraamatupidamisega Rootsis ja Norras. Tema talust kujunes uuendusi katsetav ja edendav moodne majapidamine, peremehest endast aga ka aktiivne ühiskonnaliige. Paar aastat enne sõda määrati Tõnis Kint Põllutöökoja direktoriks. Ja 1944 tuli tal nagu väga paljudel teistelgi põgeneda kodumaalt. Rootsis töötas ta nii tegevagronoomina, põllumajandusvaldkonna ametnikuna kui ka nii Rootsi kui ka Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu juhatuses. Tõnis Kint oli eestlaste aktiivne juht ja organisaator, ka viis aastat Eesti Rahvusnõukogu esimees. 1953. aastal moodustatud Eesti Vabariigi Valitsuses oli ta põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja. Aastatel 1970 kuni 1990 oli Tõnis Kint peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes.
Selle mehe 115. sünniaastapäeval kogunes bussitäis ajaloohuvilisi Paasoja tallu, mida Tõnis Kint moodsaks majapidamiseks oli arendanud. Talu on alles ja praegu tema sugulaste käes. Talu toodab ja turustab mett. Omandisuhted on siiski pisut keerulised. Nii vaatas tolgi augustipäeval külalistele vastu küll terve ja kenasti korras aiaga vana maja, mis vajanuks hädasti värsket värvi, olgu või selleks, et peremehe mälestuseks tema sajandal sünniaastapäeval seinale pandud tahvel loetavam oleks. Ka katusele nõukogude ajal paigaldatud eterniit on ammu oma aja ära elanud.
Konstantin Pätsi Muuseumi Seltsi põhimõtteks on mitte lasta ununeda Eesti ajaloo suurmeestel. Seltsi visa eestvedaja Elle Lees on aga veendunud, et niisugused mälestuskogunemised nagu augusti keskel Paasoja talus peaksid olema laiemale ringile. Tõnis Kinti oli mee-nutama tuldud küll Suure-Jaani vallavalitsusest, ümbruskonna inimesi seal aga ei olnud. Siiski oli kogunemine meeldejääv.
Oma onu ja kogu perekonna saatusest rääkis tema õetütar ja taluga seotust tänasel päeval omakorda tema tütar, kes majapidamisel silma peal hoiab.
Vaikselt ja ilma avalikkust teavitamata oli Paasojale lilled saatnud ka Riigikantselei. Nagu öeldud – 17. augustil 2011 oli Eesti Vabriigi Valitsuse Eksiilis peaministri presidendi ülesannetes Tõnis Kinti 115. sünniaastapäev.
Kadi Alatalu