Eesti suursaadik USA-s Marina Kaljurand ootab, et USA president Barack Obama teine ametiaeg tooks kaasa suhete arenemise ka teistesse valdkondadesse kui julgeolek. Kaljurand rääkis Vikerraadio saates Reporteritund, et USA on Eestile väga oluline liitlane ja väga lähedane partner ja riik, kellega Eestil on jätkuvalt väga head koostöösidemed.
"Obama järgmiselt ameti-ajalt ootaks, et meie suhted laieneksid ka teistesse valdkondadesse. Traditsiooniliselt on meil olnud väga head suhted julgeolekupoliitika alal ja olnud väga head sõjalise koostöö suhted. Nüüd aga tahaks, et see laieneks ka teistesse valdkondadesse," rääkis Kaljurand.
Suursaadik lisas, et neid teemasid, mis alal saaks teha koostööd, on palju.
Kaljurand rääkis, et tänapäeval ei ole enam riikidevahelises koostöös riikide suurus nii suur küsimus, kui varem.
Milliseks kujuneb koostöö pärast 2014. aastat?
"Täna räägitakse mitte niivõrd suurusest, kuivõrd efektiivsusest. Et sul oleks midagi panustada, et sul oleksid mõtted, et sa sooviksid panustada, et sa ei oleks mitte julgeoleku tarbija, vaid panustaksid rahvusvahelisse julgeolekusse. Selle järgi saab määrata ära riigi nn suuruse rahvusvahelises poliitikas. Ja Ameerika Ühendriikides on meile korduvalt öelnud, et Eesti võitleb või võistleb oma suurusest suu-remate riikidega võrdselt ja samaväärselt," rääkis Kaljurand.
Kaljuranna sõnul suheldakse Eestiga julgeolekuteemadel igapäevaselt ja kokkupuutekohti on väga palju.
"Loomulikult Afganistan, mis saab Afganistanist pärast 2014. aastat. Praegu mõeldakse selle peale, milline võiks olla meie koostöö ja täiendavad kokkupuutepunktid pärast seda, kui meie väed Afganistanist lahkuvad. Keegi ei taha sõda, aga selleks tuleb valmis olla, et sõjaliselt ühes või teises kohas panustada ja praegu ongi otsustamise küsimus, mis võiks olla Eesti ja Ameerika koostöö peamiseks valdkonnaks või milles võiks olla koostöö tihe pärast 2014. aastat," rääkis Kaljurand.
Majandussuhetes veel palju ära teha
Kaljurand tõdes intervjuus, et majandussuhted Eesti ja USA vahel võiksid olla oluliselt suuremad ja ta tahab loota, et suhtumine selles osas, et võiks liikuda USA ja EL-i vabakaubanduslepingu poole, jätkub.
"See eemaldaks tõkked ja teeks kauplemise oluliselt lihtsamaks. Ameerika turule ei ole lihtne siseneda ja turg on suhteliselt bürokraatlik. Ameerika maksusüsteem on väga keeruline," rääkis Kaljurand.
Ta lisas, et nii saatkond kui EAS saavad Eesti ettevõtteid toetada turule sisenemisel, aga väga palju on vaja majandussuhetes veel ära teha.
Kaljurand rääkis oma varasemasele kogemusele tuginedes, et Eesti ettevõtjad ei tunne end hetkel ka Euroopa Liidus kui siseturul, kuigi formaalselt on tegemist siseturuga.
"Võib-olla Eesti ettevõtted peavad tegema esmalt selle sammu, et nad peavad tundma ennast Euroopa Liidus nagu siseturul ja siis vaatama kaugemale," rääkis ta.
Ta lisas, et ta ei taha sellega öelda seda, et kohe ei tohiks võtta sihiks USA-d, kuid selleks tuleks teha enne põhjalik kodutöö.
Välispoliitikas suurt muutust ei tule
Ka Kaljurand tõdes, et Obama teine ametiaeg ei tohiks suuri muutusi USA välispoliitikas kaasa tuua. Ühtlasi avaldas ta lootust, et uue välisministri John Kerry´ga laabub koostöö sama usaldusväärselt ja tihedalt, kui tema eelkäija Hillary Clintoniga.
Kommenteerides hiljuti Eesti meediast läbi käinud spekulatsioone, et USA on muutmas oma suhtumist Venemaa lähiriikide osas Venemaale kasulikumaks, sõnas Kaljurand, et mingit alust sellisteks spekulatsiooniks ei ole.
"Riigid suhtlevad omavahel, see on loomulik. Riigipead kohtuvad, see on ka loomulik. Niiet see, et president Obama ja president Putin kohtuvad, suure tõenäosusega see ka toimub, tõenäoliselt mitte lähiajal" rääkis ta.
"Küll aga võin ma öelda, et mul ei ole täna mingisugust alust arvata, et Ameerika ühendriigid räägiksid Venemaaga sellistel teemadel ja sellisel toonil ja sellise rõhuasetusega, nagu edastas üks väga kaheldav allikas, Voice of Russia, mis ei ole kõige usaldusväärsem allikas ja mida keegi kommenteerinud ei ole peale ühe anonüümseks jääda soovinud kõrge diplomaadi. Me peame ikka täna vaatama seda, milline on reaalne olukord. Ameerika Ühendriigid on meie liitlased, nad on meie partnerid, nad on seda olnud aastakümneid ja ei ole mitte mingisugust alust täna arvata, et nüüd lähiajal midagi muutuks," rääkis ta.
USA ja Venemaa suhetest üldiselt rääkides sõnas Kaljurand, et kuigi olukord näib hetkel pärast nn Magnitski seadust ja lapsendamisseadust pinev, tuleks ära oodata esimesed kontaktid ja vaadata, milliseks reaalne olukord kujuneb.
Eestit peetakse aga Venemaaga suheldes heaks nõuandjaks.
"Eesti kuvand Washingtonis on küll selline, et arvatakse, et me tunneme mitte ainult Venemaad, vaid ka teisi idapartnerluseriike. Meil on ühine ajalugu nende riikidega, meeldib see meile või ei, ja seetõttu arvatakse, et me tunneme neid riike ja kuulatakse meid. Tihti palutakse meil olla ka sillaks või vahendajaks, et sõnumid jõuaksid kohale selliselt, nagu nad mõeldud on," rääkis Kaljurand.
Marina Kaljuranda intervjueeris Neeme Raud/ERR.
