Hiljaaegu jälgiti Eestis suurima tähelepanuga kui kunagi varem USA ülikoolide korvpallimeistrivõistluste play-off’i. Põhjuseks eesti noormeeste Rauno Nurgeri ja Maik-Kalev Kotsari kaasalöömine. Kui Nurgeri Wichita ülikool kaotas kohe finaalvõistluse algfaasis ehk 32 parema seas, siis Kotsari Lõuna-Carolina Ülikooli meeskond edenes (võideti Duke, Baylor ja Gators) esimest korda selle ülikooli ajaloos lausa nelja parema sekka ning pani Eesti spordisõbrad vaatama nii poolfinaali öist otseülekannet kui järgmise hommiku kordust. South Carolina küll kaotas Gonzaga ülikoolile 73:77, aga andis seni kogu turniiri jooksul vaid ühe kaotuse saanud Gonzagale vägeva lahingu, mida pesapallistaadionil jälgis kohapeal 77 000 inimest ja telerite taga tipphetkel koguni 20,6 miljonit. Maik-Kalev Kotsar sai taas kõvasti mänguaega, viskas küll vaid neli punkti, aga rabas kõvasti kaitses.
Nüüd on huvitav vaadata, mis sellest 20-aastasest noormehest edasi saab. Sakust pärit õbluke poisiklutt on sirgunud 210 sentimeetrit pikaks ja 117 kilo kaaluvaks keskmängijaks. Töökusega hiilgaval Kotsaril on spetside arvates nii jõudu kui koordinatsiooni, nii mänguvaistu kui viset ja pole mingi ime, kui me juba lähiajal ta nime NBA draftist leiame. Sel juhul oleks ta 1996/1997 Miami Heatis ja Dallas Mavericksis mänginud Martin Müürsepa järel teine eestlane korvpalli unelmate liigas.
Aga veel korvpallist. Eesti koondise kapten ja mängujuht Rain Veidemann šokeeris mõni aeg tagasi klubikaaslasi Tallinna Kalev/Cramo meeskonnas, teatades, et siirdub Itaalia tugevuselt teise liiga Udine klubisse. Kalev/Cramo jäi küll hooaja lõpumängudeks liidrist ilma, aga elu näitab, et Veidemann tegi vist õige otsuse. Igatahes on just tema vedanud Udine meeskonna neljas viimase mängus võidule, tema algatatud korviseeriad on Udine juhtkonna sundinud loobuma NBA taustaga ameeriklasest Allan Rayst.
Eesti talisport sai läinud nädalal juurde maailmameistri, tõsi küll, noorte klassis. Muidugi on tegemist trikisuusataja Kelly Sildaruga, kel juba kodus kaks kulda ja hõbe Aspenis peetavatelt X-mängudelt ning kaks hõbedat ka Euroopa Xmängudelt. Nüüd on Kelly 15-aastane ja seni naiste klassis aina võitnud eestlanna lubati esimest korda rahvusvahelise suusaliidu FIS ametlikele tiitlivõistlustele. Seni ei lubanud, naljakas küll, vanusereeglid teda isegi noorte maailma või Euroopa esivõistlustele.
Šveitsis peetud noorte MM-il osales seni pargisõidus võitmatu ja Big Air hüpetes hõbedaid kogunud Sildaru hoopis kolmandal trikisuusatamise alal renni ehk halfpipe võistluses. Halbade ilmaolude süül piirdus võistlus ainult ühe laskumisega, aga sellest Kellyle piisas, et rivaalidele ületamatuks jäänud saltod ja pöörded ära näidata.
Kodus võeti noorte maailmameister vastu lilledega, Eesti Olümpiakomitee premeeris sportlast 9500 ja tema treenerist isa Tõnist 4750 euroga. Sildaru tundub olevat Eesti ainuke medalilootus järgmisel talvel Koreas peetaval taliolümpial, paraku jahutas rahvusvaheline ennustusportaal eestlaste õhinat, arvates hiljuti, et nagu Sotšis jääb Eesti ka Pyeongchangis medalita. Loodetavasti ennustajad eksivad, aga omade võistlemise jälgimist ja pöidlahoidmist plaanime ikkagi. Usutavasti pääseb teisel katsel olümpiale Eesti ainus tasemel iluuisutaja Helery Hälvin, kes 27. kohaga Helsingis peetud MM-il olümpiapiletit veel ei lunastanud. Ehk jõuab olümpiale Eesti curling’u ehk jääkeegli segapaar ja ehk saavad sügavast mõõnast välja murdmaa- ja laskesuusatajad.
Tõusul tundub taas olevat Eesti tennise esireket Anett Kontaveit. Aasta alguses jalavigastuse süül Austraalia Grand Slam turniiril ühe mänguga piirdunud Kontaveit läbis Miami seitsme miljoni dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiril edukalt kaks kvalifikatsiooniringi, võitis seejärel jaapanlanna Kurumi Nara ja põhiturniiri teises ringis paarismängu olümpiavõitja, maailma 35. reketi Jekaterina Makarova. Kolmanda ringi mänguks maailma viienda reketi Simona Halepi vastu Anetil enam jaksu ei jätkunud, tuli 3:6, 0:6 kaotus.
Hea uudise üllitas aga ka Eesti läbi aegade parim naistennisist, parimail päevil maailma esikahekümnesse kuulunud Kaia Kanepi. Vaid 31-aastane ehk parimas mängijaeas Kanepi teatas, et kaua häda teinud kannad lubavad taas treenida ja peagi näeme teda ka võistlemas.
Ajalugu on tegemas Eesti snuukrimängija Andres Petrov. Nimelt on ta esimene eestlane, kes pääsenud snuukri (seda ala harrastatakse Eestis sportlikult vähe, aga jälgitakse nagu curling’utki telekanalitest üsna palju) maailmameistrivõistlustele. Petrov sai kutse tänu hõbemedalile Euroopa amatööride meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel tuleb tal aga 32 parema sekka saamiseks ja tõeliste tuusadega vastakuti minekuks esmalt läbida kolm kvalifikatsioonivooru.
Ning lõpuks: Eesti jalgpallimeeskond (maailma edetabelis teise saja alguses) võitis koduses maavõistlusmängus maailma 16. vutiriiki Horvaatiat. Asi oli seda üllatavam, et alles nädal varem ei suudetud MM-valikmängus Küprose vastu midagi 0:0 viigist. Asi on siiski eufooriast kaugel, sest juunis ootab Eesti jalgpallureid Belgia, kelle käest mullu saadi koguni 1:8 saun.
Enn Hallik
