Tallinnas Harju tänaval, kus märtsipommitamises hävis terve tänavapool, süütasid inimesed meenutuseks küünlad. Foto: ERR
9. märtsil möödus 72 aastat Tallinna märtsipommitamisest. 9. märtsil 1944. aastal heitis Nõukogude lennuvägi Tallinna elamurajoonidele rohkem kui 3500 pommi.
Traagilist aastapäeva mälestati Siselinna kalmistul, kus asuva mälestusmärgi jalamile pandi pärgi ja süüdati küünlad. Kell 19.15 ehk rünnaku algusajal kogunes sadakond inimest küünalde läitmiseks Harju tänavale. Teiste seas süütas mälestusküünla president Toomas Hendrik Ilves.
Nõukogude lennuväe tsiviilobjektide pommitamises hukkus üle 700 inimese. Enam kui 600 inimest sai haavata. Pommitamise tagajärjel jäi peavarjuta umbes 20 000 tallinlast.
Rünnaku peamised sihtmärgid olid elurajoonid. “Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest – Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses,” kommenteeris mälestuspäeva korraldanud Muinsuskaitse amet.
9. märtsil põles maha ka Estonia teatrimaja, kus oli vahetult enne pommirünnakut alanud etendus; süttis Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.
Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku.
Peale Eesti linnade pommitas Nõukogude lennuvägi ka Helsingit ja teisi Soome linnu.
