Maasikad, maasikad, maasikad... ja suvi

Suvi ja maasikad käivad koos. Eestis on praegu parim maasikaaeg, kus punavaid marju on täis nii koduaiad, põllud kui kaupluste letid. Eriline maasikas, metsmaasikas, peidab ennast raiesmikel ja metsaäärtes, kus usinamad korjajad neid suure kannatlikkusega nopivad. See kannatlikkus tasub end ära, sest metsmaasikas on midagi sellist, mida iga päev ikka ei saa. Tavalist aedmaasikat aga praegu saab igalt poolt.

Ei ole võrreldavat tunnet, maitset ega lõhna, kui tood tuppa esimese kausitäie äsja peenralt nopitud, suvesooje maasikaid. Maasikakeedise lõhn levib üle terve maja ja toob meelde vanaema keedetud moosi. Sellise, kus marjad olid terved, paksus, venivas maasikasiirupis.

Maasikad ei tekita ainult niisama elevust ja mõnusat maitseelamust, vaid maasikad on ammendamatu vitamiinide ja muude kasulike ainete varaait. Tervisliku toitumise veebilehelt https://tervisliktoitumine.ee leiab palju põnevat infot maasikate heade omaduste kohta. Maasikad aitavat tugevdada immuunsüsteemi, on kasulikud südamele ja ajule. Lisaks on nad sobiv dieettoit.

Väidetavalt sisaldavad maasikad rohkem C vitamiini kui apelsinid, ilmselt siis ikka need, mis puhta mulla peal ja suurema keemiata kasvatatud. C-vitamiin omakorda on aga tuntud kui stressi ennetaja ja kevadväsimuse peletaja, muuhulgas.

Maasikas mõjub hästi ka nahale, väidetavalt aitab ennetada aknet ja eemaldab surnud naharakke. Kuna maasikas sisaldab palju C-vitamiini, millel on tähtis roll kollageeni sünteesimisel, siis on maasikas tõeliselt hea näohooldusvahend. Purustatud maasikad näkku ja kodune spaahoolitsus tehtud!

Maasikad on ka tuluallikas, Eestis on kümneid ja kümneid maasikakasvatajaid, kes Eesti maasikalette kodumaise marjaga varustavad ja lisaks paljudele suvist lisatöö võimalust pakuvad. Juba aastaid on trendiks ka ise maasikakasvataja põllul endale marjade korjamine, nii saab marja soodsamalt kätte. Pealegi, kui marjad on suured ja ilm ilus, on maasikate endale korjamine lausa lõbus meelelahutus, lisaks saavad lapsed põllul maasikatest kõhu täis süüa.

Aga mitte ainult maasikatest ei tahtnud ma seekord kirjutada, vaid suvest, mis helendab meelt ja vaimu ning annab võimaluse lõputute grilliõhtute ja sõprade võõrustamise kõrval ka iseendasse süüvida.

Just suvel armastame me rohkem looduses olla ja imestame, et miks meile suvi kangesti meeldib. Eks ikka sellesama, looduse pärast. Lokkava roheluse ja linnulaulu pärast. Kõikjal puhkevate õite mere pärast.

Ardeni Ülikoolis psühholoogiat tudeeriv Thomas Cowan kirjutab, et kuigi me ei pruugi seda endale teadvustada, pöörduma me ikka ja taas looduse poole, et igapäeva stressiga toime tulla. Inimesed istuvad pargis, jalutavad jõe või järve ääres, kastavad toalilli või ka lihtsalt vaatavad aknast välja, loodust. Mitmed uuringud on näidanud, et lihtsalt toa või kontori aknast looduse vaatamine leevendab stressi. Isegi seda on teadlased täheldanud, et kui haiglavoodis näeb patsient aknast loodusvaateid, siis see oluliselt parandab patsiendi tervenemist. WHO on juba 2012 aastal soovitanud, et linnas elavad inimesed peaksid elama mitte kaugemal kui 15 minuti jalutuskäigu kaugusel loodusest, rohealast. Millal siis veel, kui mitte suvel leida rohkem võimalusi looduse keskel olla. Ja justnimelt – üksi olla. Üksi loodusega. Sageli läheme loodusesse ikka koos pere ja sõpradega, kus olemist „segab“ pidev sigin-sagin. Vaja oleks aga leida aega ainult endale, enda ja looduse tunnetuseks, jälgimiseks. Vaikselt istumiseks. On hea, kui saab minna mõnda rahulikku metsatukka, panna tekk istumiseks alla, selg vastu puutüve ja lihtsalt olla. Kuulata, mis juhtuma hakkab, kuidas linnud teistele teada annavad, et siin on üks inimene istumas. Istuda vaikselt ja jälgida kuidas nii mõnigi metsik silmapaar aina uudishimulikumaks muutub ja su paigalolekut märkab. Kuni mõni lind või pisike loomake üsna lähedale jõuab. Ja sulle silma vaatab. Siis avardub sekundi murdosaks maailm ja rahu ning tänulikkus poeb hinge. Tasakaal ja maailmatunnetus saavad nii meie pärisosaks, kui võtame aega olla ja märgata. Seetõttu on nii vaimse kui füüsilise tervise jaoks oluline leida iseendale aega, et lihtsalt olla looduse keskel. Mitte midagi teha, molutada nagu öeldakse. Legendaarne Eesti loodusemees Fred Jüssi on öelnud: "Maailmas on suur vajadus viljaka mittemidagitegemise ehk molutamise järele. Inimene ei oska olla laisk, sest teda on õpetatud aina töötama ja töötama. See on üks kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda."

Ehk siis, tõuse hommikul vara, leia enda lähedal üks maasikapeenar, olgu selleks või potti kasvama pistetud maasikataim, nopi mõni suvehommikuvärske mari, tõmba ninna magusatsooja maasikalõhna ja istu.. maha. Kohe päris maha, maa peale. Siruta ühe käe sõrmed murusse ja pista teise käega maasikas põske. Kuulata hetke, vaata kuidas kuldnokk või mõni muu imeilus tiivuline oma laste juurde tõttab. Siis nopi järgmine mari, mäkerda oma nägu sellega kokku ja mine perele või kallile kaasale või kasvõi ainult endale kohvi tegema. Või midagi muud toredat. Ah jaa, enne abikaasa või partneri ülesäratamist võid muidugi maasikapudi näolt ära pesta, et ta päris ära ei ehmuks – sinu ja looduse ühtesulandumisest.