Eurotsooni tulekahju kustutamine on Maailma Majandusfoorumil Šveitsis Davosis kõige pakilisem teema, lisaks sellele üritatakse vastust leida ka küsimusele, kuidas lonkavat kapitalismi jalule aidata ja uuesti mõtestada.
Pole juhus, et Maailma Majandusfoorumi avakõnelejaks oli tänavu Saksa liidukantsler Angela Merkel. Saksamaa mängib võtmerolli eurtsooni umbsõlmede lahtiharutamisel.
Vastuseks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektori Christine Lagarde'i soovitusele, et euroala riigid päästefondi rohkem panustaksid, ütles kantsler Angela Merkel, et Saksamaa ei suuda eurot päästa üksi.
Lagarde soovitas suurendada eurotsooni ajutise päästefondi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) suurust 650 miljardi euroni, kuni juulis rakendub alaline Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM). Tema sõnul lisaksid edasised eelarvekärped survet võlgades riikidele, vahendas BBC.
Lagarde'i arvates tuleks EFSF ja ESM ühendada. "Kui kaks koos suudavad teha ühise fondi, oleks see väga tugev signaal kindlustundest Euroopas," ütles ta. Merkel Lagerde'iga ei nõustunud. "Me oleme algusest peale rääkinud, et me tahame eurot kaitsta, kuid me ei taha olukorda, kus me oleme sunnitud lubama midagi, mida me ei suuda täita," ütles Merkel.
Kantsler Merkel rääkis, et üleilmse finants- ja majanduskriisi õppetunnid ei ole veel ammendatud ning et kriisini viis regulatsioonide vähesus. Tema sõnul annavad kokkuhoiureformid juba tulemusi Iirimaast Itaaliani ning neid tuleb tasakaalustada reformidega EL-i juhtimises. "Ma olen täiesti veendunud, et saame sellest kriisist üle," ütles ta.
Merkel tunnistas ka pingeid EL-i euroala ja sellest väljaspool olevate riikide vahel.
"Ta rõhutas "rohkemat Euroopat", kuid ümber nurga rääkis Euroopa Ühendriikidest. Rääkides ees ootavaist rasketest otsustest ja aruteludest, usun, rääkis ta tegelikult üha suurema võimu sujuvast üleandmisest Euroopa keskusele," ütles Standard Charteredi pea-ökonomist Gerard Lyons.
Foorumi avapäev tõi ohtralt üleskutseid kogu globaalse majanduse reformimiseks nii ettevõtluse, rahanduse kui valitsuste tasandil, kuna XX sajandi kapitalism ei pea vastu uue sajandi väljakutsetele, nagu vajadus kümnete miljonite uute töökohtade järele, finantsturgude ebastabiilsus, eurokriis ning plahvatuslik rahvaarvu kasv.
Paneelis osalejad leidsid, et maailm vajab innovatsiooni – ruttu ja palju, et sünnitada uusi ärimudeleid.
"Me peame loobuma rahakesksest majandusest. Täna käib kõik ümber raha – rahast on saanud kinnisidee ja mürk. Sellele taandubki kõigi meie probleemide alge: kuidas inimlikud väärtused uuesti mõtestada? Me oleme inimolendid, aga ei ole rahategemismasinad, me pole robotid siin planeedil ega mingi raha jahtimisele programmeeritud tarkvara. Me pole siin raha jahtimiseks, vaid probleemide lahendamiseks. Me naudime oma loovust. See osa meist on kapitalistlikust süsteemist välja jäänud," rääkis Yunusi Keskuse president Muhammad Yunus.
VES/ERR
