Listeeriabakterid joonistas 10-aastane Lukas Tuubel.
Itaalias oli 1997. aastal puhang, kus listeeriaga saastunud maisisalatit süües haigestus gastroenteriiti ehk palavikuga kõhulahtisusse 1566 inimest. 2008. aastal oli listerioosi puhang Kanadas, saastunud liha süües 56 haigestus, neist 20 surid. Lõuna-Aafrika Vabariigis oli 2018. aastal listerioosi puhang enam kui tuhande nakatunuga, neist 200 surid.
Viimastel aastatel on listerioosi nakatumine Euroopa paljudes riikides tõusutrendis, seejuures keskmine haigestumise sagedus on maailmas 0,1 kuni 1,1 juhtu 100 000 inimese kohta. Euroopas on listerioosi haigestumine olnud tõusutrendis, seda just üle 60-aastaste hulgas. Kui USA-s tuli 1998. aastal tagasi kutsuda 16 miljonit kilogrammi hot-dog’e, 2002. aastal aga 12,4 miljonit kilogrammi lihast delikatesse, kalkuni ja kanaliha listeeriaga saaste tõttu, siis tänaseks on USA suutnud vähendada listerioosi juhte 42% alates 1996. aastast, sageduseni 0,27 juhtu 100 000 elaniku kohta.
Listeeria – jutt on ühest bakterite maailma kuuluvast batsillist Listeria monocytogenes, mida kui otsida, võib leida nii veest, pinnasest, kõdust, aga kõige suurema tõenäosusega erinevate imetajate, eriti mäletsejate, lindude, aga ka kalade, väljaheidetest.
Listeeriast kui inimesi ohustavast patogeenist on teadmine olemas alates 1929. aastast, kuid alles 1980ndatest kui toiduga levivast patogeenist. Inimene ise võib samuti olla listeeria reservuaariks, nii on leitud, et inimestest kümnendikul elutseb see batsill seedetraktis püsivalt. Risk on kõrgem nii tapamaja töötajatel kui Listeria monocytogenese kultuure uurivatel laborantidel.
Listeeria teeb ebatavaliseks tema eluks ja paljunemiseks sobiv keskkond – talle sobivaks temperatuuriks on 7 kuni 45 kraadi Celsiuse järgi. Optimaalne kasvutemperatuur on 37 kraadi juures, kuid kuigi aeglaselt, võib ta kasvada ka alla 0-kraadisel temperatuuril ehk siis paljuneda toiduainetel, mida hoitakse kõiki hügieenireegleid järgides pikemat aega külmkapis või külmletis. Samas, listeeria hävib tavapärasel toidu kuumtöötlemisel nagu keetmine, praadimine, küpsetamine.
Batsill Listeria monocytugenes talub lisaks madalale temperatuurile äärmuslikult happelist ja soolast keskkonda. Tal pole vahel, kas on piisavalt hapnikku või mitte. Ta moodustab niisketele pindadele biofilmi, sealhulgas ka pindadele, kus valmistatakse ette toitu, olles tihti ignorantne ka puhastusvahendite toimele. Levib ta aga peamiselt fekaaloraalsel teel ehk saastunud kätelt või toidu valmistamiseks kasutatud saastunud pindadelt ning köögiriistadelt toitu ja seejärel selle toidu söömisega. Asja teeb veel keerulisemaks see, et listeeriaga nakatumisest haigusnähtude avaldumiseni ehk inkubatsiooniperiood kipub olema sedavõrd pikk, keskmiselt 3 kuni 70 päeva, et raske on tagant järele kindlaks teha just see toit, mis sisaldas haiguse põhjustajat.
Listeeriaga võib toit saastuda nii valmistamisel kui hoiustamise ajal külmikus. Nii loetakse üheks kõrge listeeriaga saaste ohuga toiduks pehmeid juuste, mida ei soovitata süüa rasedatel loote nakatumise riski tõttu ja neil, kel on alanenud immuunvastupanu. Listerioosi nakatumise korral võib rasedal tekkida haigus kas palavik, gripilaadsed haigusnähud või ka raseduse katkemine. Lisaks rasedatele on ohustatud vastsündinud, kes on nakatunud sünnituse ajal ja neil võib tekkida sepsis, meningiit, kopsupõletik. Alanenud immuunsusega täiskasvanuid ohustavad peamiselt gastroenteriit, sepsis, meningiit, endokardiit. Listerioosi teeb hirmutavaks kõrge suremus, mis ulatub 30% juhul kui ravitakse, ravimata juhtudel on aga suremus 70% ringis.
Kuna tegemist on bakteriaalse nakkusega, kasutatakse raviks antibiootikume.
Kõrge suremuse põhjuseks on listeeria oskus seedetraktist levida edasi, kavaldades üle meie organismis olevad kaitsebarjäärid ja on võimeline rakust rakku levides jõudma ka ajju. Kui see juhtub, ongi tulemuseks väga raskete sümptomitega haigestumine.
Kui traditsiooniliselt listeeriaga saastumise kõrge riskiga toitudeks loetakse pastöriseerimata piima ja piimatooteid, pehmeid juuste nagu feta, camembert jt, valmistoite nagu vorstid ja liha või singilõigud ning külmsuitsu tooteid, siis viimastel aastatel on selgunud uued toiduriskid. Nii on nakatumisi listerioosi olnud süües idandeid, jäätist, õuna, aprikoosi, virsikut, maasikat, melonit või külmutatud marju, aedvilju ja friikartuleid. Kõrge risk saastumiseks listeerial on ka võileibadel. See nimekiri ei ole lõplik.
Listerioosi levikut soodustab valmistoitude populaarsus ja lai levik. Kuna haigussümptomite teke võtab aega, siis suurtes kogustes saastunud pakendatud toit võib olla jõudnud juba kümnetesse riikidesse müügile, enne kui ta tuvastatakse. Nii on rahva tervise seisukohalt saanud listeeriast haigustekitaja, mille levikus on koht kellegi mustadel-pesemata-saastunud kätel, seda varasemast juba tuttavate salmonelloosi ja kampülobakterioosi kõrval.
Kui nüüd loota, et ühe tehase kinni panemisega saame peletada listeeria batsillid Eestist, siis ilmselgelt pole see arukas lootus. Sõbralikuks kooseksisteerimiseks aga on olemas ennetusele suunatud riigi tasandil juhitavad meetmed. Internetist saab endale tellida plüüžist tehtud listeeriat kujutav mänguasi, millega kaasa antakse ka õpetus käte pesemiseks ja ennetuseks, kuidas see pehme ja ohutu mängulisteeria saaks jääda ainukeseks ning päris batsillist haigus jääks tundmata.
Mari Järvelaid,
meditsiiniteaduste doktor
