80-aastasena lahkus kirjanik, tõlkija ja helilooja Enn Vetemaa (20.06.1936–28.03.2017).
Enn Vetemaa õppis Tallinna 22. Keskkoolis ning lõpetas TPI keemiainsenerina aastal 1959.
Ta on töötanud muu hulgas Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959–1960), ajakirja “Küsimused ja Vastused” kaastöölisena (1963–1965), ETV vanemtoimetaja ning kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetajana (1965–1969), kirjanike liidu luulekonsultandina (1969–1976), kirjastuse Kupar juhina ning vabakutselise kirjanikuna.
Enn Vetemaa mitmekesine kirjanduslik looming sisaldab romaane, näidendeid, luuletusi ja jutustusi, filmistsenaariumeid ja arvukalt ooperilibretosid (Veljo Tormise “Luigelend”, Alo Mattiiseni “Dispuut”, Alo Põldmäe “Kontrabass-kuningatütar”, Heino Jürisalu “Püha Susanna”). Vetemaa oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1994. aastast ja Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1966. aastast.
Vetemaa õppis heliloomingut Eesti Heliloojate Liidu noortesektsioonis Boris Kõrveri ja Edgar Arro juhendamisel ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas aastal 1965 Anatoli Garšneki ja Heino Elleri õpilasena.
Heliloominguga hakkas Vetemaa tegelema 1990. aastate teisel poolel. Vetemaa üks meelisžanre oli instrumentaalkontsert (kontserdid fagotile, oboele, trompetile), koosseisuna eelistas ta tihti saksofonikvartetti (3 saksofonikvartetti, Saksofonikvintett, “Juunimuusika”).
Tema muusika on kõlanud festivalil “Eesti muusika päevad”, Rapla Kirikumuusika festivalil, tema teoseid on esitanud Tallinna Kammerorkester, Noorte Filharmoonia, Tallinna Saksofonikvartett, Uinuvate Tuubade Kvartett, oboist Aleksander Hännikäinen, trompetist Indrek Vau, organistid Aare-Paul Lattik ja Kristel Aer.
Enn Vetemaale on määratud Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001). Ta on Juhan Smuuli nimelise preemia laureaat (1973, 1975, 1976).