6. aprillil lahkus pärast pikka haigust Mikk Sarv (10.08.1951 – 6.04.2018) – bioloog, mõtiskleja ja rahvapärimuse uurija, regilaulik ja rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja loodusemees, kes propageeris õues õppimist ja tegeles aimelise šamaaniteraapiaga. Ta oli õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat, Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsandust ja lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduse magistrikraadiga aastal 2012.
Ta töötas kirjandusmuuseumis vanemteadurina, oli Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna juhataja, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi insener, Eestimaa Looduse Fondi kogukonnametsanduse projektijuht ja Koola-Saami projekti ekspert. Ka tegutses ta draamanäitlejana Vanemuises, oli muusikaalajuhataja Viljandi teatris Ugala ja Tallinnas Nukuteatris ning õpetas Viljandi Kultuurikoolis rahvapärimust. Ta kuulus arvukatesse seltsidesse, alates Looduskaitse Seltsist kuni Vabahariduse Õpetajate Seltsi ja Eesti-Saami Ühenduseni, mille asutajaliige ta oli. Ta tegi ETV-le õuesõppimisest saatesarja “Õpiõu!”.
Nelikümmend aastat tagasi asutas Mikk Sarv koos kaaslastega regilauluansambli Hellero, lõi muusikat Rein Marani loodusfilmidele ja dokfilmidele.
Mikk Sarv tegi raadio- ja telesaateid põlisrahvastest, loodusest ning rahvamuusikast.
Esimesena võttis Mikk Sarv kasutusele eestikeelsed mõisted:
õuesõpe (inglise outdoor learning vastena) ja
elurikkus (biodiversity vastena) 2005. aastal,
mõnus minek (sustainable development vastena) 2005. aastal,
õhinapõhine 2010. aastal ja sõna
räst diagonaalristi ehk andrease risti ehk saltiiri vastena 2013. aastal.
Teda on tunnustatud Ida-Virumaa Külade Esinduse auliikme tiitliga (2000), Valgetähe medaliklassi teenetemärgiga (2001), aastal 2004 Maalehe laureaadi tiitliga ja ühenduse Vaimuvalgus aasta tegija tiitliga.
Mikk Sarv on tõlkinud õuesõppe teemalisi teoseid ja kirjutanud mitmeid raamatuid:
“Rahvakalendri tähtpäevad” (1987),
“Külavanema käsiraamat” (2001),
“Ilmasilmaja” (2005),
“Suur Koolilaste Mälumäng” (2012),
“Sõna jõud” (2012),
“Suur Koolilaste Mälumäng” (2013),
“Hellero – Tartu vaimu särin” (2014),
“Kuu” (2015),
koos Kristel Vilbastega “Iseendast algav sugupuu” (2017).
Mikk Sarv oli tuttav ka idaranniku eestlastele – kaks korda oli Mikk oma laulude ja lugudega oodatud külaline New Yorgi Eesti Kultuuripäevadel.