Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto: erakogu
Valentin Haüy 273. sünniaastapäeval avati Tartus Eesti esimene pimedate kõnnirada.
13. novembril, Põhjamaade pimedate nädalal, lõikasid Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja teda assisteerinud pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur pidulikult linti. Tosina uudistaja osavõtul avati vihmasajus pimedate kõnnirada, mis kulgeb U-tähe kujuliselt Emajõe kaldal ja ümber Anne kanali. Raja pikkus on kaks kuni kolm kilomeetrit ja tähistatud valge kepiga liikumisel orienteerumist hõlbustava üheksa maamärgiga. Nendeks on alla meetri kõrgused sinivalgetriibulised metallpostid, mida kohtab linnas mujalgi. Tegemist on esimese sellelaadse rajatisega kogu riigis. Pimedad on selle eest Tartu linnale väga tänulikud.
Maailmakuulus pimedateõpetaja Valentin Haüy (1745-1822) asutas prantsuse valgustusfilosoofide mõjul 1784. aastal Pariisi Pimedate Instituudi. Mitmetuhande aasta vanune inimkonna haridusajalugu jõudis meie kultuuriruumis alles siis pimedate korrapärase õpetamiseni. Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli, sealhulgas 1807. aastal Haüy poolt Peterburi Pimedate Instituut. Sajand hiljem õppis seal eestlane Nikolai Müller, kellest sai Tallinnas 1883. aastal avatud, kuid 1922. aastal Tartusse üle toodud pimedate kooli esimene juhataja. Tema ametit jätkanud Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja Johannes Oit juhatas aastatel 1932-1935 Tartu pimedate alg- ja kutsekooli, mille üks osa paiknes Tartu Ülikooli Prantsuse Teadusliku Instituudi ruumes. Selle sõjas hävinud maja asemel oli hiljem ülikooli keemiahoone (Jakobi tn. 2), mille seinale kinnitatud mälestustahvel meenutab, et seal töötas keemikuna Prantsusmaal stažeerinud Eesti vabadusvõitleja Jüri Kukk. 23. novembril oma 135. aastapäeva tähistava Tartu Emajõe Kooli (kool pimedatele ja nõrgaltnägijatele) õpilaskodu seinal olev mälestustahvel teatab, et sealses kunagises gümnaasiumihoones (Munga tn. 16) on õppinud Prantsusmaa vastupanuliikumise kangelane Boris Vilde. Ta on Pariisi Inimese Muuseumi teadlasena tutvustanud Prantsusmaale Eesti rahva etnilist osa, setosid. Nende asuala, enamus Eesti Vabariigi Petseri maakonnast on sarnaselt Ukraina Vabariigi Krimmile annekteeritud Venemaa Föderatsiooni poolt.
Maailmas on kõik kõigega seotud. Kui punavõimud tõstsid Tallinna pimedate töökoja Läti Vabariigi suursaatkonna naabrusest pimedate ajaloolisest koolimajast (Tõnismägi 8) välja, siis paigutati nad Prantsuse Vabariigi suursaatkonna sõjaeelsesse hoonesse Veerenni 3.
Kõnniraja avamisüritusest osavõtjad läbisid ilma trotsides üheskoos puhkehetki võimaldavate kolme paviljoniga raja ja süütasid küünla Haüy mälestuseks. Tema instituudi õpilase Louis Braille punktkirjaga tutvumiseks korraldati vabaõhutingimustes kiirkursus. Neil päevil läheb Prantsusmaa Tallinna suursaatkonna vahendusel Tartust Pariisi Louis Braille’ muuseumile kingitusena teele ingliskeelsete resümeedega varustatud viieköiteline Eesti pimedate biograafialeksikon, viiest raamatust koosnev Eesti pimedate hariduslugu ja veel mõned Eesti pimedate ajalugu tutvustavad trükised.
Eesti nimekaim pimedateõpetaja Miralda Täht valdas prantsuse keelt. Tema ametikaaslane, pimedate võimlemisõpetaja Olvi Murumets oli Pariisis käinud, kuid mitte ühe Tartuga seotud kindralfeldmarssali kombel tule ja mõõgaga, vaid jalgrattasadulas. Eesti pimedatel olid aastaid kasutusel meie tuntuima graafiku, Pariisi Père-Lachaise’i kalmistul puhkava Eduard Viiraldi reljeefsed kunstiteosed.
Nii nagu Ladina-Ameerika on tänulik Prantsusmaale oma vabaduse eest, on maailma pimedad tänulikud kuulsatele prantslastele Valentin Haüyle ja Louis Braille’le. Tänu neile on pimedatel võimalik hariduse ja kirjaoskuse saamisel tavaühiskonda integreeruda.
Aldo Kals
kylauudis.ee
