Kevad 2023. 14-16 aprillil oli New Yorgi Eesti Maja kultuurist pungil: tooteid, tegijaid ja nautijaid. Traditsiooniks saanud New Yorgi Eesti Kultuuripäevade taga on viimastel aastatel eestvedajana Merike Barborak ja Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides.
Selleaastase korraldamise keerukohad olid seotud Pööriöö balli ajastamisega ja endiselt kehtivate Covidi vaktsineerimise nõuetega USA-sse reisijatel. Graafik oli tihe ja vaatamist-tegemist jätkus hommikust õhtuni, õnneks jäi ikka natuke aega, et balliks ennast valmis sättida ja siis hilisõhtuni muusikat kuulata, süüa, juua ja tantsu keerutada.
Kultuuripäevade programmi mahtusid erinevate teemadega üritused: Eesti idufirmadel oli reedel kokkusaamine potentsiaalsete investoritega NY Eesti Peakonsulaadi, Washingtoni Suursaatkonna ja Invest In Estonia korraldatud äriseminaril. New Yorgi Eesti Kultuuripäevade 2023 ametlik avamine toimus reede õhtul, sõna võtsid korraldajad Eesti Kultuurifondist Ameerika Ühendriikides president Tiina Vaska ja päevade peakorraldaja Merike Barborak.
Vastuvõtu korraldasid New Yorgi Eesti Peakonsulaat, New Yorgi Eesti Maja ja Eesti Kultuurifond, peakonsul Arvo Anton tervitas esinejaid ja külalisi. Õhtu meeleolu tegid mõnusamaks muusikud: ÖED Saaremaalt ja 2022 Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindanud, 2023. aasta Eesti popartist Stefan. Eesti Kultuurifondi endised stipendiaadid kunstnik Riivo Kruuk ja helilooja Jonas Tarm improviseerisid saalitäiele rahvale teemakohase esitluse – Riivo joonistas Jonase muusika ajendusel ning tulemus oli kaunis elamus ja kunstitöö, mis oksjonile edasi läks ja mille tulud Ukraina toetuseks edastatakse.
Eesti Maja köögis tegutsesid neli päeva Hiiumaa restorani Ungru kokad. Esinemiste vahel ei oleks keegi tohtinud tühja kõhuga olla, pop-up restoran oli töös ja ahi kogu aeg soe.
Reede õhtu programmis oli Stefani akustiline kontsert, muusik rääkis lugusid muusikale juurde ja leidis kiiresti ühise keele kuulajatega. Reede hilisõhtune programm lõppes noorte peoga, mis mõnele laupäevani kestis.
Vaatamist ja tegemist oli Eesti Majas kultuuripäevade raames küllaga. Suures saalis oli esitlusel Riivo Kruuki isikunäitus “Virvatuluke”. Estookini värvikat portreekunsti võis näha Eesti Maja alumises saalis.
Vaadata oli Eesti animafilmide klassika: Priit Pärna ja Rein Raamatu animafilmid, mis minule lapsepõlve meenutasid, kuna neid Eesti Televisioonis ikka aegajalt näidati. Päevade jooksul oli kultuuripäevade külalistel võimalik tutvuda Eesti kaunimate raamatutega, raamatuid oli mitmetel teemadel, erinevates stiilides, suuruses ja nii tuntud kirjanikelt kui ka algajatelt sulemeistritelt.
Eesti Kirjastuste Liidu 2021 kaunimate raamatute näitus “25 kaunimat raamatut” ja “Eduard Wiirald 125” näitused olid üleval Eesti Maja sinises saalis. Eduard Wiiralti näitus sai teoks tänu Eesti Arhiivile USAs ja erakogudele, sellega tähistati meistri saabuvat 125. sünniaastat.
Kadri Bennetti fotod
Laupäevane programm algas teemal “Vana hoides, uut luues: Tartu College’i kogukonna 53 aastat” dokumentaalfilmi “Meie Tartu: Tartu College’i 50 aastat” linastuse ja tutvustamisega.
Tartu College’i hoone asub Toronto südalinnas. Kõrghoone majutas Eesti kogukonna õpilasi, pakkus õppeprogramme ja kohta, kus kohalikud eestlased said koguneda, aega viita, muusikat teha jne. Hoone on tänapäevalgi kasutusel majutuse ja Eesti kogukonna kohtumispaigana.
Filmi tutvustasid VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, tema pidas loengu diasporaakogukondade kestlikkusest. Režissöör Kaisa Pitsi selgitas omalt poolt filmitegemisega seotud teemasid.
Margus Tabori etendus “Mamma lood” oli eelkõige lõbus ja nauditav lugu tema Hiiumaa vanaemast. Näidendit jälgides tundsin minagi ära oma vanaema tegemised ja ütlemised: karmid, otsekohesed, aga ausad ja võib-olla tänapäevases kontekstis liiga “mustad ja valged”. Publikule etendus meeldis, suur aplaus ei tahtnud lõppeda.
Mälestused ja mõtted meie esivanematest jäid mõlkuma sügavamalt ja kauemaks, ma polnud mitte ainuke pealtvaatajate seas, kes lavastust vaadates emotsionaalselt reageeris. Liigutava vastukaja saatis Tiina Järver: “”Mamma lood” pani mind lõpuks nutma ja eile otsisin oma Tallinna vanaema (keda ma kunagi ei kohanud ja keda minu ema peale põgenemist kunagi enam ei näinud) kirjad Emmele…. Plaanin need lugeda jälle läbi…”
Hiiumaa vanaema lugudelt mindi üle saarte kadakatele, see tähendab, hea džinni tegemisele. “Meki Gin’i” degusteerimine toimus kohe peale näidendit. Oma toodangut tutvustasid džinnitootjad Lahhentagge, Peninuki ja Manor Spirits. Jooke segas ja degusteerimist modereeris Eesti parim baarimees Kristo Tomingas.
Eesti kogukond on varasematel aastatel balle, galasid ja muid pidulikke üritusi korrapäraselt pidanud. Positiivselt häälestatud Karin Ashford arvas, et võib jälle traditsiooni tagasi tuua ja piduliku kokkusaamise kogukonnale teha.
Nii sündiski Pööriöö Ball! Kevadel, õhtul ja tantsupõrandal pööreldes.
Äratundmismäng toimus ukse peal ja jätkus ka balliruumides – ei ole iga päev, et näeme kaasmaalasi ballikleitides, frakkides, peentes soengutes! Siis ei tundnud inimesi ära, isegi neid, kellega muidu üsna tihti kokku puutume.
Lõpuks, kui pusle kokku pandud ja balliline tuvastatud, oli tore äratundmisrõõmu tunnistada ja jagada. Ohhh… Sina!
Bohemian Hall 73. tänaval on ilus tšehhide-slovakkide hoone ja saal mahutab 250-300 pidulist. Õhtujuhina tegi hea töö karismaatiline Urmas Kärner, peo tantsumuusika eest hoolitsesid populaaarsed Kalevipogues’id Torontost.
Niipea kui muusika mängima hakkas, oli saal tantsijatega täidetud. Eestis elades olen kontsertidel ja pidudel käinud, aga sellist entusiasmi tantsimisega pole varem näinud. Ballirahvale pakkusid meelelahutust 2023. aasta popartist Stefan ja energilised ÖED Saaremaalt.
Need, kes võistelda väga tahtsid, said oma tantsuoskusi mõõta valsi, Tuljaku ja rock’n rolli kategooriates. Rahvussööki pakuti samuti – Tõnu Kangur küpsetas tuhat lihapirukat ballirahvale. Tantsulõvisid oli balliseltskonnas mitmeid.
Salakõrts Eesti Majas oli mitte-salajane lõpp laupäevasele programmile ja sujuv sissejuhatus pühapäevale.
Kes on näinud filmi “Siin me oleme” aastast 1978? Kui pole näinud, siis kindlasti vaadake! Mängufilm “Suvitajad” (komöödiafilm 2023) on filmi tänapäevane variant ja austusavaldus endisele kultuskomöödiale. Film põhineb Juhan Smuuli raamatul “Muhu monoloogid” ja lool “Suvitajad”.
Eesti Maja saal oli filmihuvilisi täis ja komöödiat oli ekraanil ka omajagu.
Pühapäeval kultuuripäevade külalised söögi ja seltskonna pärast muretsema ei pidanud, Ungru restorani kokad (Rain Joona, Renee Pärnsalu, Siim Pinnonen) valmistasid värskeid ja moodsaid Hiiumaa roogasid, tutvustasid restorani ja vastasid küsimustele. Brunchi tegevuste sisse mahtus erikülalise Helga Meritsa kõne-lus tema uue filmi “The Paradox of Seabrook Farms” loomisest.
Teadmiseks kultuuritegijatele nüüd ja tulevikus. Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides toetab noori kogukonna kunstnikke! Kultuuristipendiumi taotlusvoor on avatud ja avalduste tähtaeg on 1. juuni 2023.
Rohkem infot veebilehel: https://www.estonianculture.org/kultuuristipendium.
Aprilli teine nädalavahetus New Yorgi Eesti Majas ei olnud mitte ainult kultuuripäevade päralt. See oli eestlaste kogukonna aeg ja võimalus vanade sõpruste, tutvuste, teadmiste taaselustamiseks ja uute kontaktide avastamiseks ja arendamiseks.
Traditsioonid ei kujune iseendast, keegi peab olema see, kes aasta-aastalt uusi kaasa haarab, osalema kutsub ja panustajaid väärtustab. Suur tänu, loominguline probleemide ületaja, eesti kultuuri edasiviija Merike Barborak ja Eesti Kultuurifondi Ameerika Ühendriikides juhatus.
2023 Eesti Kultuuripäevad New Yorgis on selleks korraks möödas, aga nende mõju kestab edasi, vähemalt järgmiste kultuuripäevadeni.
Ave Kaegi
