Viido oma päikesepargis 2017. a. septembris.
Juba mitu nädalat tagasi sain ma teada, et Klõbi tallu tuleb 28. septembril minuga kohtuma kakskümmend inseneri Põlvast, et külastada meie päikeseparki. Ilm oli muutunud paremaks ja päikestki oli näha, aga minu mure oli see, et park ei ole olnud mõnda aega töös.
Elektrilevi teatas, et probleem on kuskil meie juures. Kuigi me maksime 14 000 eurot, et kohandada Keema alajaam 100 kW päikesepargiga, on siiski juhtunud nii, et ilusa päikesepaistelise ilmaga alajaam ütleb üles. Siis peame maksma Eesti Energiale, et nad tuleksid ja teeksid kogu süsteemile restardi. Et mitte Eesti Energiale maksta, ühendasime lahti kolm päikese jälgimise torni ehk peaaegu 150 paneeli, aga aeg-ajalt süsteem ikkagi lakkab töötamast.
Lõpuks ma helistasin Eesti Energiasse ja andsin teada, et mulle tuleb külla 20 inseneri Põlvast ja ma tahan teada, miks asjad ei ole korras. Minu juurde saadeti kaks meest, kes pidid välja selgitama, kus viga on. Algul rääkisid nad mulle, et alajaamaga on kõik korras. Siis läksime päikeseparki ja vaatasime üle kõik ühendused. Seal avastasid nad, et ühest kaablist ei jõua energia alajaamast päikeseparki. Läksime tagasi alajaama, kus lähemal uurimisel selgus, et viga oligi seal. Seega oli viga Eesti Energias, mitte meis. Aga kes vastutab selle eest, et päikesepark ei töötanud poolteist kuud?
Igatahes olid Põlva insenerid 28. septembril kohal. Nende seas oli ka üks, kes laulab koos minuga Forestalia meeskooris. Tema laulab bassi. Ka minu endine naaber, insener Jüri Varik oli kohal ja oli nõus võtma meist kõigist pilti.
Põlva insenerid Viidol külas Klõbi talus.
Kõigepealt näitasin ma külalistele talu, oma maale, tutvustasin oma romaani “Down Town“ ja Global Estoniani ajakirju ning laulsin mõned laulud. Pärast seda läksime päikeseparki. Juhtus nii, et päike oli just tõusnud ja paistis otse paneelidele. Lootsin, et nad ei märka, et päikesejälgijad veel ei tööta, aga ma oleksin pidanud taipama, et tegu on inseneridega, kes pöörasid sellele kohe tähelepanu. Eks ma siis hakkasin end välja vabandama sellega, kuidas kohalikud energiamonopolid loobivad meile kaikaid kodaratesse ja ei taha meie kontseptsiooni omaks võtta, kuigi me oleme 70% ulatuses riiklikult subsideeritud.
Rääkisin külalistele ka sellest, kuidas ma Eestisse elama tulin ja hakkasin töötama Kaitseväe Peastaabis, kus ma kohtusin ka oma tulevase naisega. Pärast vestlust kutsuti mind arutelule Varese külalistemajja Osulas. Varese külalistemaja omanik on minu naabrinaine Merike. Kuna ta teadis, et ma olen taimetoitlane, oli mulle valmistatud spetsiaalne lõunaeine.
Kuna külalised olid palunud mul kitarri kaasa võtta, siis laulsin ka seal mõned laulud ja rääkisin anekdoote. Oli sõbralik ja soe õhkkond, milles sain vastata ka paljudele päikeseenergia küsimustele.
Põlva on tõesti kaunis väikelinn, milles on õhtuti valgustatud tiik. Peatänav vookleb mäest üles ja muudab linna maaliliseks. Põlvas on juba aastaid tegeletud alternatiivenergiaga. Juba siis, kui me alles alustasime oma päikesepargi rajamist, kutsuti mind sinna sellest kõnelema. Põlvas tegeldakse hüdroenergiaga, tuule- ja biomassist energia tootmisega. Seitse aastat tagasi olin ma päikeseenergia rajajana seal esimene. Peamine vastuseis, mida ma kõikjal kohtasin, oli: “Eestis ei ole päikest!“. Oli tore olla koos ja kasulik arutada alternatiivenergia probleeme koos Põlva inseneridega.
Viido Polikarpus
