Praegu otsitakse Eestile märki. Teen ettepaneku valida selle aasta Eesti märgiks kõrvaklapid. Need, mis ostetud maksuraha eest ja mida iga endast lugupidav riigimees häiriva välise müra vältimiseks võimukoridorist välja astudes kannab, kirjutab Inga Raitar Õhtulehe arvamusloos.
Olen aru saanud, et ainus viis ebasobivaid tagajärgi vältida on mõista nende tekkimise põhjuseid. Kui karjuda oma rahva peale, et sa oled rassist, vihkaja, kaastundetu, siis tekitab see tagajärgi. Just selliseid tagajärgi, mida valitsejad meie riigis praegu üllatusega kogevad. Ja on sunnitud selle ebamugava müra vältimiseks riigi krediitkaarti kasutades endale kõrvaklapid ostma.
Paljud turvalisel riigipalgal olijad imestavad, kuidas ei anna eestlane vaesele põgenikule abi? “Mis puutub Eesti vaesusesse, siis on selle taga väga palju sotsiaalset saamatust ja psüühilisi põhjuseid, mitte reaalset vaesust, kus toitu ei ole ega tule. Seega tundub mulle väide, et me ei suuda mõndasadat inimest aidata, otsitud ettekäändena,” kirjutas ministeeriumiametnik Facebookis.
Kuni läinud aastani saime veel kuidagi uskuda, et riigijuhtide vabandused – meil pole raha lastetoetusteks, meil pole raha puuetega inimeste ja nende hooldajate toetuseks, meil pole raha eakate inimväärseks hoolduseks – on tõsi, sest me olemegi väike riik, kel ei saa kõike olla nii palju kui suurematel.
Ent siis toimus murrang.
Edasi loe Õhtulehest.
