Vaike Rannu (paremal) on Riina Kindlami (vasakul) kunagine lugupeetud Toronto Eesti Täienduskooli õpetaja. Nüüd saadi kokku elulugude kogumiku esitlusel Kirjandusmuuseumis Tartus. Mõlemate lood on kogumiku I köites ning Vaike lugu sai eluloovõistluse peapreemia. Peale Vaike oli kaugetest kirjutajatest esitlusele (ja EV 100 tähistamiseks) kohale tulnud Virge Taul James Inglismaalt. Torontolase Eerik Purje raamatu võttis vastu tema kohalik õde. Foto: Ave Tupits Goršič
26. veebruaril andis president Kersti Kaljulaid Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad 2017. aasta eest. Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935-1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal.
Rahvaluule ei ole „luule” selle tavamõistes, see on folkloor ehk rahvapärimus laiemalt. Järjepideva asjatundliku kogumistöö eest sai preemia Vaike Hang, sisukate kaastööde eest Urve Buschmann ja tulemusliku pärimuskogumise algatamise ja läbiviimise eest Soomaa Rahvuspargis Rasmus Kask. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite kogumistöö juhendamise ja mahuka folkloorikogu üleandmise eest sai laureaadiks Ene Lukka-Jegikjan.
Aktusele eelnesid Kirjandusmuuseumis korraga kaks üritust: Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ning all saalis Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäev.
Viimase raames esitleti Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamatut, kaheköitelist „Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood“, mille on koostanud Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Saatesõna on raamatusse kirjutanud president Kersti Kaljulaid. Kaks köidet, kokku 1024 lk kaunilt kujundatud karbis, koondavad 67 elulugu, mis valiti 2016. a. eluloovõistluse 188 kaastöö seast. Raamatu on välja andnud Eesti Kirjandusmuuseum ja kirjastus Tänapäev, kujundaja on Andres Tali.
Üks koostajatest, Buffalo eesti peres sündinud ja sirgunud Tiina Kirss, töötab vanemteadurina Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikoolis.
Kogumiku I köite esimeses peatükis „Ma mäletan ja kirjutan” kirjutab Torontos elav Vaike Rannu ning oma vanaemast Liisa Kreinist (Türi Mammast) ja emast Selma Berendsenist Maie Berendsen-Ilves Torontost. Teises peatükis „Ma mäletan sõjaeelset Eesti Vabariiki” kirjutab Torontos elav Peeter Manfred Teomar Ilves. Kolmas peatükk „Ma mäletan põgenemist ja elu alustamist võõrsil” on peaasjalikult võõrsil elavate eestlaste sulest: Eerik Purje, Tarvo Toomes, Aimi Kibena-Zechanowitsch ja Maie Berendsen-Ilves Torontost, Leo Allas Vancouverist, Aire Kolbre Salmre Connecticutist, Udo Sillavere Sault Ste. Marie Ontariost, Virge Taul James Sheffieldist Inglismaalt ja Torontost pärit Riina Kindlam, kes nüüd Tallinnas.
II köites on ka noorema põlvkonna, n-ö uute väliseestlaste, Tringis Inglismaal elava Kadi-Liis Turtoni ja Kürposele kolinud Ragne Helena Marana lood.
Riina Kindlam
