Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase kõne 24. veebruaril 2013 Vabariigi 95. aastapäeva paraadil Tallinnas, Vabaduse väljakul.
Eesti Vabariigi aastapäev on aeg, mil tuleb mõelda vabadusele ja iseseisvusele. Mida see meile tähendab ja kui kallist hinda oleme nõus selle vabaduse eest maksma! Täna näib kõik see, mis veerandsada aastat tagasi oli uudne ja ärevusttekitav justkui iseenesestmõistetav. Terve põlvkond on üles kasvanud vabas Eestis – nad on vabad oma valikutes ja eneseteostuses. Vabadusel on palju erinevaid palgeid ja need kõik on ühtviisi tähtsad.
Meil on võimalus vabalt ja takistamata arutleda oma rahva ajaloo ja tänapäeva üle. Kuid on oluline mõista, et see arutelu ei vabasta meid mälust ja minevikust.
Vabadusel on suurem tähendus nende jaoks, kes selle nimel on pidanud ohvreid tooma. Täna Vabaduse väljakul koos olles mäletame neid, kes meie riigile aluse panid ning neid, kes seda relv käes kaitsesid.
Kuigi meie seas pole enam mehi ja naisi, kes Vabadussõjas oma noore riigi eest rindele läksid, on meil mälestused, mida tuleb elus hoida ja põlvest põlve edasi kanda.
Täna Vabaduse väljakul koos olles kinnitame, et ka tulevikus on alles teadmine, et Vabadussõda polnud pelgalt Esimese maailma sõja järgne pinnavirvendus kusagil Euroopa äärealadel, vaid see oli päris sõda. See oli katsumus, mis päädis võiduga ja Eesti riigi õigusega iseseisvusele. Selle tunnistajateks olid sõbrad ja liitlased – britid, soomlased, rootslased, taanlased, prantslased ja ameeriklased, kes osutasid olulist abi ja seisid relvavendadena meie kõrval.
Eesti kaitsevägi oli Vabadussõjas võideldes ja on täna Eesti riiki kaitstes rahvavägi. See tähendab, et rahvas osaleb oma riigi kaitses ja kaitsevägi on oma rahvale lähedal. Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu peamine ülesanne on kaitsta Eesti riiki, koos meie liitlastega.
Meie sõjalise riigikaitse alustaladeks on ajateenistusele tuginev reservvägi, kõrgel tasemel väljaõpetatud ja kogemustega elukutselised kaitseväelased ning omal vabal tahtel riigikaitsesse panustavad kaitseliitlased.
Kaitseliit on Eesti rahva vaba kaitsetahte väljendus ja meie iseolemise kindel tagatis.
Vabu kodanikke, kes on ühinenud oma kodude ja rahva kaitseks, ei tule ajaloost tikutulega taga otsida. Üheks kõnekaks näiteks on Tallinna linna kodanike julge vastuhakk Moskva tsaaririigi sõjasalkade vastu Liivi sõja päevil, 11. septembril 1560.
„Lahing Jeruusalemma mäe taga“ peeti siit paari kilomeetri kaugusel, paigas kus täna asub Tallinna Ühisgümnaasium. Õlg-õla kõrval kaitsesid linna aadlikud, raehärrad, kaupmehed, lihtsad linnakodanikud ja Mustpeade vennaskonna liikmed. Täna meenutab seda lahingut Tallinna kõige vanem mälestusmärk Marta tänaval. See on mälestusrist kaupmees Blasius Hochgrevele, kes linna kaitstes teiste seas oma elu andis.
See peatükk Tallinna linna ajaloost sobib iseloomustama ka tänast Kaitseliitu, kuhu oma oskused ja jõu on koondanud paljude ametite ja erialade esindajad. Neid ühte liitvaks ideeks on oma kodu ja riigi kaitse.
Lähitulevik toob Kaitseliidule suurema vastutuse ja kohustuse maakaitse-ülesande täitmisel. See on oluline samm Kaitseliidu muutmisel veelgi tõhusamaks jõuks meie riigikaitses. Eesti maakaitse-ülesanne tähendab Kaitseliidu jaoks veelgi paremini toimivat väljaõpet ning vajadust kaasata oma ridadesse rohkem toimekaid inimesi. See on ühtlasi ka kindel tunnistus usaldusest. Eesti riik usaldab oma inimesi ja nende vaba tahet.
Kaitseliidu malevad ja malevkonnad on juba täna arvestatavaks jõuks ja koostööpartneriteks meie maakondadele, linnadele ja valdadele.
On oluline, et Kaitseliidu arendamise juures peetaks silmas admiral Pitka nõuannet, mille kohaselt tuleb alles hoida „tõsise vaimu ja algatuse jõud“, sest isamaaline vaimsus ja oma-algatus on olnud määravateks väärtusteks läbi kogu Kaitseliidu ajaloo.
Eesti riigikaitse üks põhialustest on reservarmee ning ajateenistus, mis seda kestlikult ülal hoiab. Ajateenistus on auasi. Eesti riigi kaitseks on üha enam noori mehi ja naisi vabal tahtel valmis astuma ajateenistusse. See teeb siirast rõõmu.
Eesti riigi ja Kaitseväe ülesanne on teha kõik selleks, et ajateenistuses oleksid loodud parimad võimalused ja tingimused sõjaliseks väljaõppeks. Samuti anname endast parima, et ajateenijate elamistingimused vastaksid kaasaja nõuetele.
On hea meel, et suurem osa lapsevanematest saadavad oma poegi ja tütreid Eesti riiki teenima kindlas teadmises, et ajateenistuses omandatud teadmised, oskused ja meelsus jäävad püsima kogu eluks. Peatselt oma poega ajateenistusse saatva isana loodan südamest, et ta võtab sellest kogemusest oma ellu kaasa parima.
Ajateenistuses saadud väljaõpe ja oskused panevad aluse tugevale reservväele. Nii on ka teenistus reservis riigikaitse ja kaitseväeteenistuse loomulik osa. Täna on just reservõppused see koht, kus on võimalik anda panus oma riigi ja rahva kaitseks!
Ka tööandjad, kolleegid ja lähedased saavad anda oma osa kaitsevõime kindlustamisse – toetada ja suhtuda mõistvalt reservväelasest kolleegi või pereliikme osalemisse õppekogunemistel.
Eesti kaitseväelased on pälvinud tunnustust kõikjal, kus neil on tulnud teenida. Eesti kaitseväelane on hea ja usaldusväärne sõdur ja relvavend. Meie üksused on koos liitlastega osalenud sõjalisel missioonil Afganistanis juba kümme aastat. Mulle on korduvalt kinnitatud meie ohvitseride ja all-ohvitseride kõrget võitlejamoraali ja maailma tasemel oskusi.
Elukutselise kaitseväelase amet peab olema au sees. Seda peab tunnustama ja esile tõstma. On oluline, et meie kaitseväe ridadest ei lahkuks parimas eas ja suurte kogemustega ohvitserid ja allohvitserid. Riigi ülesanne on nende meeste ja naiste panust väärtustada.
Meie osalemine missioonidel erinevates sõjakolletes teenib ülimat eesmärki, milleks on Eesti riigi ja rahva julgeolek. Läbi oma rahvusvaheliste kohustuste täitmise oleme muutunud arvestatavaks partneriks NATOs ja Euroopa Liidus. Meie sõnaga arvestatakse. Meile võib kindel olla.
Iseseisva riigina oleme osalenud julgeoleku loomisel ja tagamisel erinevates kriisikolletes raja taga pea kakskümmend aastat. Meie keskel on ligi kaks ja pool tuhat inimest, kes on oma riiki teeninud kodust kaugel. Nende seas on meie kaasvõitlejad, kes on teenistuses andnud kalleima – elu. Üle 130 mehe ja naise on saanud haavata. Nemad on meie veteranid. Nende panuse väärtustamine on meie kõikide auvõlg.
Meie veteranid ning nende perekonnad vajavad kindlamat tuge ja laiemat tähelepanu kogu ühiskonna poolt. Kahe kuu pärast, täpsemalt Jüripäeval, on kõik oodatud siin samas Vabaduse väljakul tähistama esmakordselt veteranipäeva. Me ei unusta ka neid Eesti kodanikke, kes 20. sajandi sõdades on jätnud oma elu ja tervise.
Eesti jaoks on oluline tugev ja hästi toimiv liitlassuhe. Lisaks kogemustele ja koostööle, mida oleme ammutanud sõjakolletes, on üha tähtsam üheskoos õppustel viimistleda teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud kollektiivse kaitse tagamiseks.
On selge, et Eesti riigi kaitsmine peab tuginema läbimõeldud otsustele, mis esmase kaitsevõime ja NATO liitlaste panuse koosmõjul tagavad meie riigi ja rahva julgeoleku.
Peame ikka ja jälle endale meelde tuletama, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud, ega saa kunagi olema iseenesestmõistetavad. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.
Elagu Eesti Vabariik!
