Angry Birds õhupallid.
Soomlaste suurjuubeli puhul on ka eesti ajakirjanduses palju juttu nii Soome ajaloost, elustiilist, edusammudest kui ka sellest, mis teeb meie hea sugulasrahva unikaalseks. Muuhulgas ilmus ka Eesti Päevalehes nimekiri Soome kümnest maailmamuutvast leiutisest (kuigi neid on rohkemgi ja nn soome kelk on hoopis rootslaste leiutis!). Avaldame artikli lühendatult.
Angry Birds
Soome firma Rovio Entertainment lõi kaheksa aastat tagasi esimese tõeliselt eduka mobiilimängu Angry Birds. Värvilised naljakad (ja vihased) linnud ning nende vaenlased, rohelised munaröövleist sead on jõudnud juba ka koomiksitesse, saanud animasarjadeks ja täispikkadeks filmideks. Praeguseks on mängu alla laaditud üle miljardi korra.
Uisud
Julge väide, aga see ei pärine soomlastelt endilt, vaid nii ütlesid 2014. aastal kaks Itaalia teadlast. Federico Formenti Oxfordi ülikoolist ja Alberto Minetti Milano ülikoolist omistavad loomaluudest uiskude esmavalmistamise au just nimelt 5000 aastat tagasi Soome aladel elanud inimestele. Neil muistsetel soomlastel oli uiske vaja selleks, et järverohkel maal talvisel ajal hõlpsam küttida oleks – jääl oli vibu või odaga loomi märksa lihtsam taga ajada, kui uisk oli all.
Kolme jalaga taburet
Klassikalise kolme painutatud vineerist jala ja ümmarguse põhjaga tabureti „isa” on kuulus Soome disainer ja arhitekt Alvar Aalto. Algupärand maksab täna paarsada dollarit ( finnishdesignshop.com). Ka munakujuline tool ehk Pallotuoli on soomlaste leiutis, autor Eero Arnio.
Molotovi kokteil
Vaese mehe granaadiks nimetatavat süütepudelit hakati laialdaselt kasutama Talvesõja (1939–1940) päevil. Tõsi, sarnaseid improviseeritud moosipurkidest süüterelvi on kirjeldatud mõned aastad varem Hispaania kodusõja päevilt, aga Molotovi kokteili nime sai põleva mikstuuriga täidetud polttopullo just sõjas NSV Liidu vastu. Lõpuks hakkas Molotovi kokteile oma viinavabrikus tootma Alko korporatsioon. Nende retsept nägi ette, et 750-milliliitrises pudelis on etanooli, tõrva ja bensiini segu. Alko pani pudeliga kaasa ka kaks pikka ilmastikukindlat tikku, mis asendasid pudelisuusse topitud kaltsu.
Nõudekuivatusrest alt lahtises kapis
See üsna argine köögimööblilahendus kannab soome keeles kaunist nime astiankuivauskaappi ehk nõudekuivatuskapp. Kapi teeb eriliseks ja innovatiivseks aga just ribiline nõuderiiul selle sees. Soome leiutiste fondi teatel on see üks kõige tähtsamaid ideid üldse, mille peale soomlased aastasaja jooksul on tulnud. Asja mõte on muidugi lihtne: restile asetatud nõud kuivavad efektiivsemalt, kuna vesi tilgub neilt otse alla kraanikaussi, sest kapil pole põhja all. Kapi leiutas kodumajandusõpetaja Maiju Gebhard Teise maailmasõja lõpul.
Helkur
Helkuri leiutas tavaline maamees Arvi Lehti, kellel tuli idee pähe pärast Teise ilmasõja lõppu. Leiutis tõukus traagilisest juhtumist: Lehti sõitis pimedas hobuvankriga mööda teed, tagant tulnud autojuht ei näinud aga teda, sõitis ta vankrile otsa ja hobune sai surma. Pärast truu sõbra leinamist hakkas Lehti tühjas suksutallis helkivaid metallristkülikuid tootma, mida esialgu hobuvankrite päradele kleebiti. Hiljem liimis Arvi kaks ristkülikut kokku, lisas neile nööpnõela ja neid hakkasid kandma jalakäijad. Lumehelbekese kujuga helkuri, mis on üks klassikalisi Soome tooteid, kujundas Kalervo Suomela.
Kalervo Suomela helkur.
Südamemonitor
Esimese juhtmeta EKGseadme ehitas 40 aastat tagasi Soome ettevõte Polar Electro Seppo Säynäjäkangase juhtimisel. See oli mõeldud Soome murdmaasuusakoondisele treeninguil kasutamiseks. Kui 1980-ndatel spordiringkondades trenni intensiivsuse mõõtmisele rohkem tähelepanu pöörama hakati, jõudsid juhtmeta südamemonitorid ka müüki – seda alates 1983. aastast.
Esimene graafilise kasutajaliidesega netibrauser
Internet Explorer, Mozilla Firefox, Google Chrome ja kõik teised tänapäeva brauserid peavad oma sellisel kujul olemasolu eest tänama „vanataati” nimega Erwise. Selle autorid olid neli Helsingi tehnoloogiaülikooli tudengit Kim Nyberg, Teemu Rantanen, Kati Suominen ja Kari Sydänmaanlakka, kes brauseri oma magistritööna valmis tegid. Erwise tuli välja 1992. aastal, aga pärast seda, kui magistritöö kaitstud oli, asus nelik tööle muude projektide kallal ja Erwise’i edasi ei arendatud – hoolimata sellest, et World Wide Webi looja Tim Berners-Lee sõitis isiklikult Soome, et õhutada neid sellega edasi tegelema. Aga rahastust polnud kusagilt võtta ja nii vajus Erwise ajalukku. Tõsi, mälestus on vastavas ringkonnas muidugi igavene.
IRC ehk rühmavestlus internetis
Teisisõnu vana hea jutukas: formaat, mis tänapäeval ei tähenda enam suurt midagi, aga sisustas 1990-ndatel nende õhtuid, kel oli ligipääs arvutile ja internetile. Enneolematu võimaluse reaalajas veebis sõprade ja täiesti suvaliste inimestega olulist ja tühist juttu ajada kinkis inimkonnale Jarkko Oikarinen, kes 1988. aastal lõi IRC ehk Internet Relay Chat’i protokolli.
Nokia telefonid
Nokia on oma pika ajaloo jooksul tootnud paljut muudki peale telefonide – ettevõte asutati juba 1865. aastal. Esialgu oli see lihtsalt üks paberivabrik, 19.–20. Sajandi vahetusel tulid tootevalikusse kalossid ja keskenduti kummitööstusele, hiljem kaablitele, seejärel plastile, alumiiniumile ja kemikaalidele.
Esimese mobiiltelefonini jõudis Nokia 1987. aastal, see oli Mobira Cityman 900 (mass vaid 800 grammi ja hind 24 000 marka, otsa said need ülikiirelt), millega helistas Helsingist Moskvasse Soomes visiidil viibinud Mihhail Gorbatšov. Mudel sai kohe hüüdnimeks Gorba.
Nokia legendaarseim mudel 3310 tuli välja 2000. aastal ja pikemat tutvustust see ilmselt ei vajagi. See on üks vastupidavamaid ja lihtsamaid, ühtlasi kõige paremini müünud telefone terves maailmas. Mudel on lausa nii legendaarne, et sel suvel tuli välja tema (ka tehniliselt mõnevõrra) nostalgiline uusversioon.