• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Kas Vabadussõda taas jutumärkides?

VES by VES
17. mai 2010
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

Karsten Brüggemann jätkab Eesti ajaloo ümberhindamist. Ta on võtnud käsitluse alla Vabadussõja (”Ajalooteadus ja Eesti Vabadussõda – uut uurimisperspektiivi otsides”, Ajalooline Ajakiri 2008, 3, lk 171-183). Uut otsides on sissejuhatuses vaja senine panus näiliselt viisakalt maha teha. Eduard Laamani kanoniseeritud teos”Eesti iseseisvuse sünd” andvat lugejale teleoloogilise narratiivi, mis põhineb ideel, et igal rahvusel on õigus elada omaenda riigis. Teise kanoonilise osana Eesti legitimeerivast diskursusest 1930. aastatel võib vaadelda 2-köitelist teost ”Eesti Vabadussõda”.

Brüggemann möönab, et kahtluseta on võidukas iseseisvussõda uue rahvusriigi jaoks ideaalne alus loomismüüdile. Lisab, et teaduslikust seisukohast vaadatuna aga kutsuvad sellised rahvuslikud narratiivid esile kriitikat, kuna need on liiga lihtsad, et olla tõsi. Selgitades, et loomulikult tajuti Eesti puhul sõda peamiselt ”rahvusliku” võitlusena välisvaenlase või täpsemalt mitte-eestlasest vaenlase vastu, sest klassikalise patriootliku narratiivi peamise kasvatusliku momendina nähti kogu rahva üksmeelset pingutust võõrvõimu alt vabaneda. Asjale võib aga vaadata ka teistmoodi: nii Punaarmee kui ka Saksa Landeswehr omasid toetajaid ja inimeste poliitilised valikud ei olnud nii selgelt hea ja kurja vahel formuleeritud, nagu rahvuslik narratiiv seda hiljem esitada püüdis. Ja rõhutab: ei tohi unustada, et Punaarmeed ei purustanud eestlased. Nemad suutsid koos kindral Judenitšiga kaitsta oma piire sellal, kui punavägesid vajati teistel rinnetel. Nii olid ka Lenin ja tema bolševikud – Eesti partnerid Tartu rahu läbirääkimistel – võitjate hulgas.
Kui Brüggemann on lugenud ”kanoniseerituid” Vabadussõja käsitlusi – vabaduse eest võideldes polnud palju võimalusi selle filosoofiliseks ja psühholoogiliseks analüüsiks – siis peaks ta teadma, et Punaarmee toetajaid ehk bolševike esindajaid pole kahe silma vahele jäetud. Puudub tõepoolest midagi Landeswehri toetajatest, sest nende hulka ei saa vist lugeda Eesti rahvavägede kõrval võidelnud Balti pataljoni? Sõja ajal võideldakse ka sisevaenlaste vastu. Või oli see tema arvates kodusõda? Mis puutub Loodearmee panusesse rinde hoidmisel – kui lugeda Vabadussõja ajalugu, paistab, et üsna tihti, kui eestlased andsid mõne rindelõigu üle venelastele, käitusid nad kui marodöörid ja taganesid Punaarmee rünnakul, nii et eestlaste rahvaväel oli probleeme olukorra stabiliseerimisega. Pealegi likvideeriti demoraliseeritud Loodearmee juba novembris 1919 ja ei hoidnud mingit rinnet otsustavate lõpplahingute ajal. Punaarmee purustamine on Brüggemanni enda väide, tõrjuti selle katseid purustada eestlaste rahvaväge ja vabadustahet. Brüggemann tahab vist näidata, et kuigi Judenitš ei tahtnud tunnustada Eesti iseseisvust, võlgneb Eesti siiski selle eest just talle suurt tänu? Oli ju tõhusamat abi, eriti liitlaste laevastikult ja soome vabatahtlikelt.
Brüggemann imestab, et kui 1918. aasta detsembris oli Eesti ajutisel valitsusel raskusi sundida oma inimesí võitlema Punaarmeega, siis 1919. aasta aprillis hääletas rahvas ülekaalukalt vasakpoolse, kuid rahvusliku esinduse poolt Asutavas Kogus. Seda loomulikku algusreaktsiooni pole unustatud ”kanoonilises” ajaloos, aga see ei tähenda vist küll Eesti sotsialismi poolehoidu vene bolševismile, kas oleks tulnud relvad maha panna? Paljud polevat tahtnud sõdida, oli ka väejooksikuid. Kus neid pole? Kõige enam hakkab talle silma üks asi: väike, ent siiski märgatav osa meestest keeldus avalikult täitmast käsku, sest nad ei tahtnud sõdida Venemaa pinnal. Ta ei pane tähele, et seda probleemi püüti lahendada Loodearmee kaasamisega, mis tõi kaasa pettumist.
Brüggemann kurdab, et puudub ka Vabadussõja sotsiaalajalugu. Väidab, et ükski ajalooline sündmuste kirjeldus ei saa olla ”objektiivne” selle sõna puhtas mõttes. Seni kirjutatud Eesti iseseisvuse saavutamise lugu on narratiivina kindlasti ühekülgne, sest on meeste lugu – veelgi enam, see on ka meeste kirjutatud. Milline oli naiste vaade sõltumatusele ja võitlusele? Puudub järelikult ka naiste kirjutatud sõjaajalugu? Ja kui ”objektiivsed” on ajaloolaste tagantjärele tarkuse tulemused, nõuded, mida tookord ei täidetud, sest olukord nõudis tegutsemist ja mitte spekuleerimist? Loomulikult tehti vigu, mida pole ka varjatud, aga tulemus kaalus need üle.
Brüggemann on varem deklareerinud, et Vabadussõja võidusammas on anakronistlik vägivalla sümbol (VES 23.07.2009). Ta rõhutab jälle: ”Keegi ei saa keelata Eesti ühiskonnale õigust püstitada monumente, mis sümboliseerivad  positiivset minevikupilti, ent selle konkreetse sümboli probleemiks on, et me ei saa mõelda sõjakangelaslikkusest, ilma et me identifitseeriks oma vaenlasi ja legitimeeriks vägivalda. See sõjamonument mitte ainult ei kujuta endast erakordset vanamoelist sümbolit (eriti autori kui sakslase vaatepunktist), vaid seda on ka üsna lihtne tõlgendada viisil, kuidas see pole mõeldud – riigi poolt sponsoreeritud ”vägivalla ruumina” Vabaduse väljakul.”
Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
19

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    22 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Riigikogu valimised 2023 välismaal

3. veebruar 2023
Jaan Poska medali pälvisid endised BATUN’i liikmed

Jaan Poska medali pälvisid endised BATUN’i liikmed

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL
  • Riigikogu valimised 2023 välismaal
  • Jaan Poska medali pälvisid endised BATUN’i liikmed

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?