Kalev Vilgats, ajakirjanik
Nagu opositsiooni obstruktsioonist vähe oleks, lisas riigikogu õiguskomisjon veelgi õli tulle sellega, et saatis parlamendi täiskogule nn abieluvõrdsuse seaduse eelnõu, mis vastuvõtmisel võimaldaks abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Sama eelnõuga on ette nähtud kooseluseaduse rakendusaktide heakskiitmine.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindajad lahkusid õiguskomisjoni istungilt protestiks, et 174-leheküljelise eelnõu ja seletuskirjaga oli tavapärase nädala asemel jäetud tutvumiseks alla ööpäeva.
Juba 9. mail saatis Eesti Kirikute Nõukogu sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole pöördumise, et ei nõustu perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõuga.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringust selgus, et 52 protsenti küsitletutest ei toeta “mehe ja naise” asendamist sõnadega “kahe füüsilise isiku” ning 40 protsenti toetab seda. Varasematel aastatel on vastuolijate osakaal olnud märgatavalt suurem, aga praegunegi seis näitab, et Eesti ühiskond ei ole veel valmis selliseks muutuseks. Postimehe arvamustoimetaja Ago Raudsepp küsiski päevakommentaaris, kas samasoolised paarid ei jaksa tõesti kannatada, kuni sõda Ukrainas läbi saab. Raudsepp viitas sellele, et keerulises majanduslikus, julgeolekupoliitilises ja rahvusvahelises olukorras vajaks Eesti seda energiat, mis nüüd kulub vastasseisule hoopis muudeks eesmärkideks.
Riigi taastajad on vastu
Abielu mõiste ja tähenduse muutmise vastaseid koondab Postimees, seistes Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade, nagu kuulutatakse lehe päismikus. Lehes avaldati Eesti omariikluse taastanud endiste ülemnõukogu liikmete kiri “Abieluvõrdsus ei ole inimõigus”.
31 Eesti Vabariigi iseseisvuse taastanud rahvaesindajat juhivad tähelepanu põhiseaduse paragrahvile 27, mis ütleb: “Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all”. Kuna samasooliste paarid on ühiskonnas tühises vähemuses, on nende panus rahva püsimisse peaaegu olematu, aga rahva kasvamisse null, kuna nad ise ju järglasi ei anna. Kuidas tohib nende kooselu siis üldse võrdsustada traditsioonilise abieluga, küsivad kunagised rahvasaadikud.
Allakirjutanud juhivad tähelepanu sellelegi, et abieluvõrdsuse kehtestamist lubasid valimisprogrammis vaid Eesti 200 ja sotsid, kes said kokku 22,6 protsenti häältest. Rohkem kui kolmveerand valijaskonnast pole rahvasaadikute väljendusel seda äraspidist ideed toetanud.
Omaaegsetele seaduseandjatele jääb täiesti arusaamatuks, miks omasooiharaid ei rahulda neile sobiva eluviisi nimetamine kooseluks, sest kooseluseadus pakub neile võimaluse.
31 allakirjutanut peavad täiesti lubamatuks perekonda puudutavate seaduste kardinaalset muutmist üldrahvaliku aruteluta.
Kultuuritegelaste avalik kiri
Riigikogule on saatnud avaliku kirja 60 Eesti avaliku elu tegelast, kes osutavad, et valitsuskoalitsiooni plaanile seadustada samasooliste abielu koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega, nagu lapsendamisõigus ja kahe samast soost vanema olemasolu, on Eestis tugev vastuseis. Sellise küsimuse lahendamiseks peab inimeste hulgas valitsema laialdane mõistmine ja muudatust peaks toetama rõhuv enamus rahvast.
Enamust pole ja valitsev erakond ehk Reformierakond ei küsinud selleks mandaati ka valijatelt. “Samasooliste abielu seadustamine tähendaks vaimset jõuvõtet suure, kui mitte suurema osa rahva vastu,” öeldakse kirjas. Riigikogu hoiatatakse ühiskonna niigi olulise lõhestumise süvendamise eest.
Allakirjutanud soovivad, et riigikogu abieluinstitutsiooni määratlust ei muudaks.
Toetust napib
Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder selgitab, et ei riigikogus ega valijate hulgas ole selget enamust, kes abielu või perekonna tähenduse muutmist toetaksid. Abielu on läbi perekonna mõiste kirjutatud Eesti põhiseadusesse. Samuti näeb perekonnaseadus abielu ja perekonda samatähenduslikena. Perekond tähendab ennekõike meest ja naist, kes on abielus ning rahvas saab püsida ja kasvada ainult läbi selliste perede, kus sünnib lapsi.
Mölder, kes ise tegeleb paljude küsitluste analüüsiga, kinnitab, et ühegi küsitluse põhjal ei saaks öelda, et abielu mõiste muutmise pooldajatel on ühiskonnas väga suur või selge ülekaal. Valijatele moodustavad perekonna kas mees ja naine (67 protsenti) või mees, naine ja lapsed (90 protsenti) või üksikvanem lastega (58 protsenti).
Mölder kinnitab, et nagu valijaskonnas, pole ka riigikogu liikmete tasandil tegelikult toetust abielu mõiste muutmisele. Siit jõuamegi tagasi Ago Raudsepa küsimuseni, kuhu on samasoolistel kiiret?
Mölder resümeerib õigesti viidates 2014. aastal vastu võetud kooseluseadusele, mis suruti läbi kiirustades ja tekitas pikaks ajaks palju poliitilist pinget ning paksu verd. Miks astuda kaks korda sama reha otsa?
