Kalev Vilgats, ajakirjanik
Teisipäeval, 7. veebruaril külastas Tallinna Rootsi peaminister Ulf Kristersson. Kohtumisel Eesti kolleegi Kaja Kallasega oli keskne teema julgeolekukoostöö ja Rootsi tee NATO liikmeks.
„Eesti kaitsekoostöö Soome ja Rootsiga on juba praegu väga hea ning seda ei kahjusta ka see, kui nende kahe riigi NATO-sse võtmine on venima jäänud,“ ütles peaminister Kallas ühisel pressikonverentsil.
„Lisaks õhuturbe operatsioonidele Eestis, Lätis ja Leedus on Rootsi valmis osalema samasugustel operatsioonidel ka Musta mere ja Islandi õhuruumis,“ ütles Kristersson.
„Me tugevdame koos Soomega NATO-t ja avame uusi kanaleid, et julgeolekukoostööd regioonis tugevdada. Oleme siin selleks, et pakkuda turvatunnet,“ rääkis Rootsi peaminister.
Kristersson ütles ka, et näeb täiendavaid koostöö parandamise võimalusi Eestiga küberjulgeoleku valdkonnas. „Oleme kübervaldkonnas vägagi arenenud riigid ja suudame koos rohkem ära teha,“ tõdes ta.
Kommenteerides Türgi vastuseisu Rootsi võtmisele NATO liikmeks viitas Kristersson seal kevadel toimuvatele valimistele, mis võivad ratifitseerimisprotsessi venitada. Vastates küsimusele Soome võimalikust liitumisest NATO-ga enne Rootsit, märkis Kristersson, et mõistab soomlaste pahameelt, kuid viitas eelmisel suvel koos Türgiga sõlmitud kolmepoolsele memorandumile, millest tuleb kinni pidada. Ehk Soome ja Rootsi teevad tee NATO-sse läbi koos.
Rootsi on valmis tugevalt panustama Balti riikide kaitsesse
„Raskused kõnelustel Türgiga ei ole kahandanud Rootsi valitsuse ega rahva soovi NATO liikmeks saada,“ ütles intervjuus Eesti rahvusringhäälingule Rootsi välisminister Tobias Billström. NATO-sse pääsedes näeb Rootsi ühe oma prioriteedina panustamist Balti riikide kaitsesse.
Billströmi sõnutsi tahab Rootsi anda endast parima, et täita kolmepoolset Türgi-Soome-Rootsi memorandumit, et Türgi parlament saaks ratifitseerida Rootsi liitumise NATO-ga. Ent seejuures ei kavatse Rootsi taganeda põhiseaduslikest õigustest nagu sõna- ja koosolekutevabadus.
„Meie usume, et oleme jõudnud punktini, kus Rootsi ja Soome on teinud seda, mida lubasime teha ehk täitnud memorandumis kokku lepitud kriteeriumid. Oleme Madridi kohtumisest alates siiamaani pidevalt tööd teinud selle nimel. Ja usume, et oleme sellega nüüd valmis saanud ja Türgi parlament peaks alustama ratifitseerimise protsessi,“ oli Rootsi välisminister konkreetne. „Türgi saab nõuda memorandumi täitmist ja me täidame seda, aga me ei lähe sellest kaugemale ja ei hakka tegema asju, mis ei vasta Rootsi seadustele,“ lisas Billström.
Alates Venemaa agressiooni algusest Ukraina vastu veebruaris aasta tagasi on toetus NATO-sse astumisele tõusnud Rootsis pretsedenditule tasemele ja see püsib kõrgena. Ligi 70 protsenti inimesi suhtub positiivselt NATO liikmeks saamisse. „See juhib valitsuse otsuseid. Me ei muuda selles küsimusi oma suhtumist,“ täiendas Billström.
Rootsi peaminister on väga selgelt öelnud, et Rootsi tahab olla Balti riikides suurelt kohal, juba valmistutaskse osalema õhuturbemissioonil, räägitakse NATO lahingugrupis osalemisest, mis tähendab maavägede toomist Balti riikidesse ja on alustatud plaanide tegemist NATO liikmena tegutsemiseks.
Billströmi intervjuud lugedes hakkas silma seegi, et ta rõhutas erilist suhet Balti riikidega, mis tugineb ajaloolistel, kultuurilistel, majanduslikel ja isiklikel põhjustel. Ent huvitav on lõppjäreldus: kui Rootsist ja Soomest saavad NATO liikmed, siis on kõik Läänemere ranniku riigid, välja arvatud Venemaa, NATO riigid ja seetõttu peab Rootsi olema huvitatud Balti riikidest. Siin võib küll kangastuda ajaloopilt Rootsi kuningriigi vägevusest, kui Läänemeri oli Rootsi sisemeri. Nüüd saaks sellest NATO sisemeri, kuna Venemaal on selle ääres vaid vaid õige vähe maad ja piiratud pääs merele.
Rootsil tekib ajaaken Türgi mõjutamiseks
Eesti rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur ja mõttekoja CEPS (Center for European Political Studies) teadusuuringute direktor Steven Blockmans peab Türgi vastuseisu Rootsi liitumisele NATO-ga näiliseks ja tugevalt seotuks mais Türgis toimuvate valimistega.
Pärast valimisi võib tekkida ajaaken Türgi liidri mõjutamiseks.
Blockmansi arvates on Rootsiga seoses tegemist turbulentsiga, mis teenib Türgi presidendi Recep Erdogani huve valimiste eel. Ajaaknaks Erdogani mõjutamiseks võib pidada aega Türgi valimiste ja juulis toimuva NATO Vilniuse tippkohtumise vahel. Ent kõik sõltub suuresti valimistulemustest.
