Jõulupüha on peetud. Küsime, kus või kes on jõulude algus? Küsime, missugune oleks elu ja meie ühiskond ning kultuur, kui poleks jõulusid üldse tekkinud: kui poleks maailma sündinud jõulude loojat ja toojat. Inimkond ja ühiskond vastab neile küsimustele tõekspidamiste, tavandite ehk kommete ja käitumise läbi, mis väljendavad seda, mis neile on tähtis ja vajalik ning aluseks seoses jõulupühade pühitsemise ja pidamisega.
Tänavuste jõlupühade ettevalmistuste keskel sain järgmise meeldetuletuse sellest, kuivõrd oluliseks, ainsaks aluseks Jeesus Kristus on jõulupühadele. Tema on õige ja ainuke jõulude süda. Jõulud on jutt Jeesusest. Jõulud on laulud Jeesusest. Jõulud on ehtesäras kuused Jeesusest. Jõulude kingitused ja isegi jõuluvana on Jeesusest.
Mõni küsib, kuidas kõik Jeesusest? Kas sellest pole küllalt, et kirik ja jõulu-jumalateenistus on Jeesusest; kõik muu on meist endist või meie esivanematest ja rahva tehtud kommetest. Jõuludega pole aga siiski nii.
Järgmised kolm näidet ning kogemust sellest, missugused oleksid jõulud ilma Jeesuse Kristuseta. Ühe raamatu kaanel leidsin üllatavalt moonutatud pildi kuulsast Leonardo da Vinci maalist “Püha õhtusöömaaeg”. Jeesus on pildi keskelt ja jüngrite seltsist välja rebitud. Raamatu nimi on: “What if Jesus had never been born?” Leidsin, et selle kaanepildi kujundus sobis hästi piltliku näitena Jeesuse ülimast tähtsusest kõigele sellele, mis on seotud jõulude ja meie läänemaailma kultuuri mineviku ja olevikuga. Ilma Jeesuseta poleks meil jõulusid. Jeesuse kõrvaldamine muutis kogu da Vinci “Püha õhtusöömaaja” pildi kujutluse. Jüngrite ilmed ja asetus muutus segaseks ja murerikkaks.
Lähedasem näide meie kogemusele oleks ehk jõulukaart, mille pildil oleks küll Maarja ja Joosep ning karjased ja kuningad, aga mitte Jeesuslast sõimes., Jeesus oleks kaardilt ära kustutatud või välja rebitud. Me saame paremini aru ja hindame seda, mis meil on, kui kujutame ette missugune oleks olukord, kui meil poleks seda. See on nii nimetatud “counterfactual” ehk faktiga vastuolus küsimuse esitamise abinõu, mida ajaloo uurijad kasutavad, et paremini mõista ühe ajaloolise sündmuse sisu. Ilma Jeesuseta poleks meil jõulujumalateenistusi, jõululaule ega jõulupuud ega ka jõuluvana ja kingitusi. Kui karjased poleks näinud ingleid ega kuulnud taevaliste koori, siis nad oleksid jäänud konutama karja keskele keset pimedat pikka ööd. Idamaa targad kuningad oleksid Jeesuslast otsinud ja otsinud, kuid mittte leidnud. Meie kodud, tänavad, linnad ja külad oleksid täis talveöö pimedust usuliselt ja ühiskondlikult. Minevikus ja olevikus on riike ja rahvaid, kellele Jeesuse Kristuse tulemise pühitsemine oli ja on olnud keelatud ja inimesi, kellele Jeesus Kristus on teadmata. Karjased aga nägid ja kuulsid ingleid ja Jeesuslast ennast; kuningad leidsid Jeesuslapse ja jumaldasid Teda kui Jumala ja Inimese Poega, Loojat ja Lunastajat.
Kohkuma pani Vaba Eesti Sõna lastelehe täienduskooli jõulupeo artiklile pandud pilt soku maskist, mis oli väga sarnane õudse välimusega “Krampus” maskidele. Nimi Krampus pärineb Saksamaa kaugest muinasajast, sõnast küüs. “Krampusnacht’i” peetakse enne jõulupüha. Krampust peeti paganlikus usundis pool jumalikuks, pool deemonlikuks olendiks. Teda peetakse ka Õnnistegija, jõulude ja jõuluvana vastaseks, kes karistab ja hirmutab lapsi. Eesti rahvakombe jõulusokk käib jõulude ajal taludes mardisandi kombel koos jõuluhanega. Tänapäeva New Jersey rannalinnas Asbury Park’is on peetud “Krampus päeva” paraade, milles inimesed kannavad kõige hirmuäratavamaid ja õudseid maske ja kostüüme. Kohalik ajaleht kirjutab sellest ja trükib mitmeid kohkuma panevaid pilte. Polnud siis ime, et jõulusoku pilt Vaba Eesti Sõna jõulunumbris pani mind kohkuma.
Pühakiri Piibel ütleb meile Jeesuse kohta lapsena sõimes ja täiskasvanuna ristil: “Tema oli elu (siis loomingus elava elu ehk olemaslu alus) ja elu oli inimeste valgus ja valgus paistab pimeduses!” (Johannese 1:4.5) Peame meeles Jeesust Kristust jõulude ajal ja igal päeval uuel Issanda Jeesuse sünniaastal AD (anno Domini)
Piiskop Thomas Vaga
