Teisipäeval, 13. jaanuaril tähistas väike linn Põlva Jakob Hurda (1839-1906) mõtetest sündinud eestluse VAIMUVARA päeva. Põlva servas Himmastes sündinud Jakob Hurt on üks eestluseloomingu alustala. Õppinud ja töötanud kirikuõpetajana, kaitses Helsingis doktorikraadi rahvaluule alal ning oli ise üle Liivimaa ja Eestimaa rahvapärimuse suurkogumise algataja 1888, kui ta kirjutas eesti ajalehtedesse üleskutse, et igaüks kirjutaks üles oma kodu ja kodukoha lugusid, vanemate lugusid, mida inimesed oma elus mäletavad ja räägivad. Nendest kõneldud lugudest on sündinud elav ajalugu, mille on Hurt koondanud 162 suurde mappi.
Mälestuspäev algab kogunemisega Hurda mälestuskuju juurde Põlvas, iga aasta on kui aruanne Hurda loodud eestluspõhja käekäigust. Kõneldakse eestluse sünnist ja eestluse tähenduse algustest. Eestluse alguses on selline eestlaste lugude kogumine kandnud eri kante lugudega ühendavat mõtet.
Robert Bunder, 28-aastane noori innustav särasilmne kirikuõpetaja Põlvas, kõneles Hurda mälestusmärgi juures:
