23. augustil toimus Tallinnas Hirvepargis miiting «Hirvepark 2018: Eesti rahvas – võimatu missioon?», et tähistada legendaarse miitingu 31. aastapäeva ning arutleda eestluse tuleviku üle.
Hirvepargi miiting oli 23. augustil 1987. aastal Tallinnas Hirvepargis toimunud esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärk oli nõuda avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist.
„Teisalt ei tule me neljapäeval kaugeltki ainult mälestama, sest tänasel päeval oleme olukorras, kus eestlased kaotavad päevast päeva usku sellesse, et Eesti riik on nende ja nende laste tuleviku ja eneseteostuse iseenesest mõistetav keskkond, “ ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE)
esimees Mart Helme enne tänavust Hirvepargi miitingut. “Valitsus on tööjõu vajaduse sildi all asunud avama Eestit uuele massilisele sisserändele ning üha enam loovutatakse suveräänsust käsumajandust harrastavale Euroopa Liidule,“ ütles Helme.
Helme sõnul arutletakse neljapäeva õhtul Hirvepargis teemadel, kas Eesti rahvusriigi püsimine on 21. sajandil võimatu või siiski teostatav missioon. „Küsime, kas Eesti ja Euroopa on määratud hääbuma ja kas siin võtavad koha sisse võõrad rahvad, kellel on mujal kitsaks jäänud? Või sõltub nii meie kui ka teiste Euroopa väikerahvaste püsimajäämine rahvaste endi tahtest?“
Hirvepargi mälestusüritusel võtsid teiste seas sõna Mart Helme, Henn Põlluaas, Ruuben Kaalep, Urmas Espenberg, Georg Kirsberg ja Tiit Madisson, arutledes teemadel, kas ja kui, siis kuidas jääb eesti rahvas 21. sajandil püsima.