23.-24. oktoobril valmistusid kooliõpilased novembri lõpus Riigikogus toimuvaks EV100 noorte maapäevaks. 28. novembril tähistatakse 100 aasta möödumist ajutise maanõukogu ehk Maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest Eestis.
„28. novembril annavad 106 noorte maapäeva saadikut Riigikogu saalis üle manifesti, milles kirjeldavad oma nägemust Eesti tuleviku kohta,“ rääkis Eesti Vabariik 100 (EV100) suurprojektide juht Margus Kasterpalu.
EV100 noorte maapäevaga tähistatakse 100 aasta möödumist päevast, mil Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. „Võib öelda, et see on meie riigi sünniloos tähtsuselt teine päev, sest Maapäeva otsus sai aluseks Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele 24. veebruaril 1918. Ja selle päeva tähistamiseks on igati paslik anda sõna noortele,“ lisas Kasterpalu.
Alates tänavu suvest toimunud kogunemistega on EV100 noorte maapäeva saadikud saanud ülevaate 100-aastase Eesti riigi ees seisvatest valikutest ja 23.- 24. oktoobril Tallinnas toimunud kohtumisel hakati ette valmistama 28. novembril Riigikogus esitletavat noorte manifesti. „Oleme alates suvest viinud end kurssi Eesti elu erinevate valdkondadega, nüüd on aeg sõnastada noorte nägemus Eesti tuleviku kohta. Meile on nõu ja jõuga abiks ka mentorid poliitika.guru toimetusest, samuti esitlesime manifesti teemasid 24. oktoobril president Kersti Kaljulaidile,“ ütles Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo.
EV100 noorte maapäeva liikmeid valiti Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel saja aasta taguse skeemi ja Eesti praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutati mandaadid maakondade jaoks. Valituks osutunud noored rahvasaadikud kogunesid esimest korda 14. juulil Käsmus, kui möödus 100 aastat Maapäeva esimesest kogunemisest.
EV100 noorte maapäeva kohta vaata lähemalt www.ev100.ee/et/ev100-noorte-maapaev.
Mida tähendab Maapäev Eesti ajaloos?
12. aprillil 1917 ühendati Ajutise Valitsuse määrusega senise Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad Eestimaa kubermanguga, millega eestlased said autonoomse rahvuskubermangu. Määrusega pandi alus ka Eestimaa ajutisele maanõukogule ehk Maapäevale. See oli esimene eestlaste poolt demokraatlikult valitud ülemaaline esinduskogu, millele hiljem langes osaks tähtsaimate otsuste vastuvõtmine teel Eesti riiklikule iseseisvusele.
28. novembril 1917 kuulutas Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis. See avas tee Eesti Vabariigi sünnile, mis kuulutati välja Eesti Päästekomitee manifestiga 24. veebruaril 1918.
