Europarlamendi valimistel saatis edu euroskeptikuid ja paremäärmuslasi ja kohti kaotasid senised tsentristlikud parteid. Miljonid inimesed saatsid sellega EL juhtkonnale sõnumi, et nad ei ole rahul Euroopa Liidu praeguse suunaga.
751 parlamendikohast võttis 214 Euroopa Rahvapartei, kellele järgnesid Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, mis esialgsetel andmetel sai 189 kohta. Kolmandaks jäi Euroopa demokraatide ja liberaalide liit, mis sai enesele 66 kohta. Kõik kolm fraktsiooni saavad praeguse seisuga vähem kohti, kui viis aastat tagasi toimunud valimistel.
Paremäärmuslikke ja euroskeptilisi parteisid saatis edu nii Prantsusmaal, Hollandis kui Suurbritannias. Ka Skandinaavias, Taanis ja Rootsis said paremäärmuslased erakordselt suure toetuse – Taani Rahvapartei, kes on immigratsiooni ja multikultuursuse vastu, võitis 27 protsenti häältest ning Rootsis said samade väärtuste eest seisjad oma esimese europarlamendi koha.
Suurbritannias, kus üle saja aasta pole keegi teine peale kahe valitseva partei valimisi võitnud, tegi ajalugu euroskeptiline Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP), võites ligi 28% protsendi valijate eelistuse. Leiboristid ja konservatiivid said vastavalt 25% ja 24%. Suurbritannia peaminister konservatiiv David Cameron ütles valimistulemusi kommenteerides, et eurovastaste parteide edu äsjastel Euroopa Parlamendi valimistel näitab, et Euroopa Liit on kasvanud liiga suureks ja peaks keskenduma rohkem tõesti olulistele asjadele.
«EL on läinud liiga suureks ja liiga kamandavaks, liiga sekkuvaks ning peaks pigem keskenduma kasvule ja töökohtadele,» mainis Cameron. Valimised on «selge sõnum, et me ei saa lihtsalt õlgu kehitada ja vanaviisi edasi minna,» lisas Cameron, kommenteerides Suurbritannias levivaid meeleolusid, et EL ei teeni piisavalt Suurbritannia huvisid.
Prantsusmaa 74 kohast europarlamendis sai esialgsetel andmetel Marie Le Peni juhitud paremäärmuslik Rahvusrinne 25 kohta, võites 25% häältest. Teiseks jäi paremtsentristlik UMP 21% häältega. Prantsusmaa presidendi Francois Hollande kutsus pärast esialgsete valimistulemuste avalikustamist kokku erakorralise nõupidamise. Tema enda juhitud sotsialistid said vaid 14% häältest.
Kärpepoliitikast väsinud Kreekas, kus tööpuudus on peaaegu 30 protsenti, teenis kärbete ja Euroopavastane Syriza partei 26% häältest. Ning isegi avalikult neonatsistlik “Kreeka tagasi kreeklastele” partei Kuldne Koidik sai ligi 10% valijate toetuse ning saadab Brüsselisse 3 parlamentääri. Kuldse Koidiku edu annab tunnistust määratust lõhest EL valitseva poliitika ja tavaliste inimeste vahel, kes on kaotamas usku, et nende sõna kuulda võetakse.
VES
