Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles 18. mail, et on šokeeritud Euroopa Nõukogu välisministrite otsusest toetada Krimmi annekteerimise järel peatatud Venemaa hääleõiguse taastamist organisatsioonis.
“Mind šokeeris Euroopa Nõukogu otsus Venemaale Nõukogus täielike õiguste andmisest,” ütles Luik Lennart Meri konverentsil peetud kõnes.
“See on libe tee. Ma ootan, et varsti tuleb üles küsimus Euroopa Liidu Venevastaste sanktsioonide tühistamisest. Me teeme samu vigu, mida tegime pärast Vene-Gruusia sõda,” lausus kaitseminister.
Luik nimetas seda otsust peadpööritavaks.
Euroopa Nõukogu võttis 17. mail vastu deklaratsiooni, mis annab Venemaa delegatsioonile võimaluse hakata taas osalema hääleõigusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) töös.
Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst. Deklaratsiooni vastu hääletasid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Suurbritannia.
Ministrite vastu võetud deklaratsioon Venemaa hääleõigust ENPA-s sisuliselt ei taasta, vaid see samm tuleb teha parlamentaarsel assambleel endal.
Kaitseminister ütles kõnes veel, et Venemaa moodustas eelmisel aastal Lääne sõjaväeringkonnas seitse uut sõjaväepolku – kõik lähemal kui 50 kilomeetrit riigipiirist. “See näitab, et Vene relvajõud valmistuvad lääne suunal sõjaliseks konfliktiks,” lausus ta.
Samuti on Luige sõnul selge, et Venemaa on taastamas Nõukogude Liidu viimastel aastatel kaotatud globaalset sõjalist haaret.
Eesti kaitseminister ütles ka, et Venemaa loodab NATO nõrgenemisele lähiaastatel.
