Tantsupeole pääsemise arvude koondkokkuvõte näitab, et kokku ei pääsenud peole 4601 teises eelvoorus osalenud tantsijat ehk 30% kõigist soovijaist, kõige suurem oli naiste, laste- ja pererühmade konkurents. XX tantsupeole ihkajate teistes eelproovides osales kokku 995 kollektiivi 15 141 tantsija ja võimlejaga, neist pääses peole 713 kollektiivi 10 540 tantsija ja võimlejaga. Peost väljajäänute arv 4601 on suurem kui Põltsamaa või Paldiski elanike arv.
Muuhulgas pääses peole ka 15 väliseesti gruppi, nende seas Kilplased ja Toronto Kungla Kanadast, üks grupp Austraaliast ning kaks Inglismaalt. Ameerika tantsu-trupid sõelast läbi ei pää-senud.
Mitmed tantsujuhid on teinud üleskutse korraldada 4. juulil alternatiivne tant-supidu Vabaduse väljakul – nii nagu seda tegid noored eelmisel noorte tantsupeol.
“Otsustasime, et teeme Ida-Virumaa 21 tantsukollektiivi nimel, kes peole ei pääsenud, üleskutse korraldada 4. juulil Vabaduse väljakul tantsupidu. Sealt liiguksime edasi Kalevi staadionile vaatama tantsupeo peaproovietendust (peost kõrvale jäänud rühmad said kutse tulla tantsupeo peaproovietenduse publikuks),” ütles Narva eesti gümnaasiumi õpetaja Tiiu Assafrei, kelle juhendamisel pürgis seekord peole 6. klassi õpilastest moodustatud rühm, kirjutas Põhjarannik. Ida-Virumaalt praagiti välja rohkem kui pooled kollektiivid.
XX tantsupeo pererühmade liigijuht Kalev Järvela ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste selgitasid, et mingit kokkumängu tantsijate valimisel pole ja peole pääsevad ikkagi tehniliselt paremad.
Eelproovide käigus hinnati rühmade esituse juures peamiselt tantsu tehnilist ja kunstilist taset, tantsu vastavust lavastaja kirjeldusele, rahvarõivaste kandmise oskust ja korrektsust ning üldist esinemiskultuuri.
“Rahvatantsu populaarsus on tõusnud ja seda juba viimase 15 aasta jooksul. Iga pidu, mis on toimunud, on soovijate arv kogu aeg suurenenud,” põhjendas Järvela nii suurt huvi peol osalemise vastu.
Kalevi staadion mahutab kokku umbes 20 000 tantsijat ja pealtvaatajat. “Me oleme tegelikult kriitilises piiris,” ütles Järvela, et tantsijaid on sel korral niigi rekordiliselt üle 10 000.
Laulupeokomisjoni kutsus innovatiivsel moel mõtlema ka Maalehe ajakirjanik Rein Sikk, kirjutades:
“Tegelikult on pisaraid pühkiv ja paljudele rõõmu tegev lahendus meil ju käepärast olemas. Selle näitasid meile ette eelmisel noorte tantsupeol osalejad. Nad suutsid märja ja külma ilma tõttu ära jäänud staadionikontserdi asemel korraldada Vabaduse platsil uhke tantsupeo. Sellisena, et rahule jäid nii tantsijad kui ka vaimustet’ publikum. Noorte poolt vaid valitud tundide jooksul korraldatud tantsupeost räägiti kiidusõnu pool aastat.
Praegu on meil poolteist kuud aega, et noorte triumfi korrata. Kutsuda Kalevi staadionile mittepääsenud tantsima Vabaduse väljakule. Panna nende tantsu taustale üles ekraanid ülekandega Kalevi staadionilt.
Võitjad oleksid tantsijad, kes saavad oma rühmaga koos oma tantsud ikkagi ära tantsida ning võitjad oleksid ka pealtvaatajad, kellel ei õnnestunud Kalevi staadionile pileteid saada, aga kes kogevad sellegipoolest tantsupidu. Ja kui tundub, et kõik Vabaduse väljakule tantsima ei mahu, ootab tantsijaid näiteks ka Raekoja plats. Peamine on tahta ja uskuda, et kõik on võimalik.
Usun ja tean, et ükskord võidavad julged mõtted nagunii. Ning ükskord koidab see päev, mil Eesti ühe tähtsaima mainekujundaja, me tantsupeo tee on palistatud naeratustega, mitte pisaratega.”
VES/Maaleht/ERR
