• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Ehk ei tulegi kevad, vaid hoopis midagi muud?*

VES by VES
9. mai 2020
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Maarja Vaino

 

Omal ajal teati kaevandustes hästi, et piisab ka väikesest kogusest lõhnatust ja värvitust gaasist ning tagajärjed võivad olla saatuslikud.

 

Seetõttu hoiti kaevandustes kanaarilinde, kes olid mürgiste gaaside suhtes ülitundlikud ning kelle surm oli märguandeks, et kaevuritel tuleks oma elu päästmiseks kiiresti maa peale tulla.

Võib-olla on nahkhiired 21. sajandi kanaarilinnud?

Küllap on viimastel kuudel paljudes mõttekodades, laborites, virtuaalsalongides ja jututubades arutletud selle üle, milline on maailm pärast koroonakriisi ning millal see „pärast“ kätte jõuab.

 

Olen minagi neist aruteludest osa võtnud Eesti Rooma Klubi osade liikmete seltskonnas, kellega oleme püüdnud ennekõike analüüsida seda, kas koroonaviirus oli lihtsalt nö päästik, mis vallandas selle, mis ühel või teisel moel oleks juhtunud niikuinii. Kas oleme tunnistajaks nn Seneca efektile?

Kui need mõttevahetused peaks kokku võtma ühe lausega, siis kõlaks diagnoosina „tasakaalupuudus“.

 

Tasakaal on maailmas paigast ära nihkunud õige mitme kandi pealt ja praegu on hetk, mil hõljume otsekui kosmonaudid kaaluta olekus. Paras aeg mõelda, kuidas jalad tagasi maa peale saada.

Kõige otsesemalt ja ilmsemalt tuleb häire ilmsiks skaalal globaalne/lokaalne.

 

Maailm on muutunud „globaalseks külaks“, mis on toonud kaasa muudatusi elustiilis ja mentaalsuses.

 

Kõik on muutunud massiliseks: toimub (toimus?) massiline reisimine, massiline tarbimine, massiline looduse hävitamine, massiline massikultuuri manustamine jne.

 

Globaalsus kui trend surub igal juhul kõrvale kohaliku omapära, sest on suunatud ühtlustumisele ja erisuste kaotamisele.

 

Globaliseerumise kindel tagajärg on kultuurilise, loodusliku, majandusliku jm mitmekesisuse hääbumine.

 

Kas see on see hind, mida ollakse valmis maksma, et mõnus maailmarütm ei aeglustuks ega seiskuks?

 

Viirus tõi aga esile selle, et maailm ei pruugi olla üksnes nunnu globaalne küla. See on hoopis hulk erinevaid riike ja rahvaid, kes seisavad oma elu eest.

 

Teekond koju võib niisuguses maailmas osutuda ootamatult kättesaamatuks või pikaks. Öeldakse: kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Kõikvõimalike süsteemide globaalse läbipõimituse korral tuleb aga vahel abi saabumist oodata maailma teisest otsast.

Tasakaalust ära on olnud ka vaimse ning materiaalse elu vahekord. Pikka aega on ühiskonnas esikohal olnud efektiivsus, mis arvestab mõõdetavate tulemuste ja sedakaudu ennekõike materiaalse maailma huvide ning vajadustega.

 

Vaimsed (humanistlikud) sfäärid, mille väärtust on hoopis keerulisem mõõta, on lükatud tagaplaanile.

 

Inimeseks olemine on olnud vähem tähtis kui majanduslik heaolu, veelgi enam: inimesele on tehtud mugavaks see, et ta ei pea vastutama millegi ega kellegi (ka iseenda vaimse arengu) eest.

 

Inimese kui indiviidi või liigi areng ei ole teema, tähtsad on hoopis teised kategooriad. Ka praegu on ju suurim mure majandusliku heaolu langus – kui kiiresti majandus taastub, see näib olevat koroonakriisi alfa-küsimus.

 

Eitamata majanduse vältimatut vajalikkust meie elus, ei peaks materiaalne maailm välja sööma elu vaimseid sfääre, mille olemasolu on võib-olla alles nüüd hakatud teravamalt tajuma: isolatsioonis istumisega kaasnevad sagedamini vaimse tervise probleemid, st olemasolu määravaks tasandiks on kerkinud see, mis toimub inimese sisemaailmas, tema psüühikas.

 

Kiiret elu elavatel inimestel on võib-olla meelestki läinud, et kuskil on ka midagi muud kui too persona (mask või välimus, mida keegi maailmale esitleb), kellena päevad läbi ringi on liigutud.

 

Muidugi on tasakaal olnud juba pikka aega paigast ära inimese ja loodusliku keskkonna vahel. Kuidagi on (linnastudes?) kaduma läinud elementaarne arusaam, et inimene ja loodus moodustavad terviksüsteemi.

 

Inimene ei saa loodusele vastanduda ega käituda keskkonda ruineerivalt, see on pikemas perspektiivis ka inimest ennast hävitav käitumine.

 

Eestis on sellest lõputult räägitud näiteks seoses lageraietega, mida küüniliselt nimetatakse „metsa majandamiseks“. Puudu on olnud just tasakaalukusest ja mõõdutundest: mets on lihtsalt kiire raha ja globaalne kaup, mitte lokaalse elukeskkonna ja ökosüsteemide üks kandetala.

 

Looduskeskkond on muidugi midagi palju enamat kui mets, kuid lageraietest on saanud omamoodi sümbol sellele, kuidas toimib hoolimatus.

 

Olgu öeldud, et lageraiete kritiseerimise eesmärk ei ole soov metsaraiet keelustada või kogu maa „looduskaitsealaks“ kuulutada.

 

Jutt on lihtsalt tasakaalu leidmisest ning jätkusuutlikkusest. Muuhulgas võiks mõista sedagi, et rahval, kes on pidanud viimaste aastakümnetega tegema oma elus läbi kiireid ja drastilisi muutusi, on raske taluda ka maastike moondumist millekski, mida ei tajugi enam oma armsa kodumaana.

 

Võib-olla keskkonnateemaga seoses tuleks nahkhiire/kanaarilinnu ning nähtamatu mürgise gaasi metafoori üle kõige rohkem tõsiselt järele mõelda.

 

Muutused keskkonnas võivad olla sama hiilivad ja mürgised kui gaas, mille kohale jõudmist taipad alles siis, kui pääsu enam ei olegi.

Just seetõttu tuleks lisada vähemalt veel üks vastandpaar, kus tasakaal on paigast nihkunud: selleks on reaalsuse ja illusoorsuse (ka virtuaalsuse) vahekord.

 

Heaoluühiskonnas (ja ekraanide taga) elanud inimestele on hakanud aina enam tunduma, et nad kontrollivad reaalsust, mis on kõigest konstruktsioon (või näpuviibe puutetundlikul ekraanil), mida saab kokku panna vastavalt meeleolule ja eelistustele.

 

Et loeb see, kuidas asju nimetada, mitte see, mis nad reaalsuses on. See on soodustanud überfenomenoloogilist maailmapilti, mis on asunud ühiskondi valitsema ja väärtushinnanguid kehtestama. Covid-19 on selles valguses valus meeldetuletus reaalsuse vankumatust olemasolust.

Loetelu saaks kahtlemata jätkata, sest tasakaalupunkte ja tasakaalutust on maailmas, ühiskondades ja inimese elus palju.

 

Mõttemänguna võibki kodus olles neid punkte edasi arendada.

 

Ning püüda otsida vastust ka küsimusele: kas aeg pole küps eemaldumiseks nn eilsest maailmast?

 

* Parafraseerides Viivi Luige sõnu (vt luuletus “Istume laua juures” )

Postimees, 27. apr. 2020

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Jätkub Kaja Kallase grillimine,kes on järgmine peaminister?

15. september 2023
21

Kalev Vilgats: Keskerakond võib poolduda

15. september 2023
15

Tõnu Lehtsaar: Huumorist naljavaesel ajal

15. september 2023
18

Kalev Vilgats: Skandaalitorm raputab Kaja Kallase peaministritooli

13. september 2023
18
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • Digital Newspaper

    106 shares
    Share 42 Tweet 27
  • American Translator Opens Multilingual Bookstore-Cafe
    in Haapsalu

    20 shares
    Share 8 Tweet 5
Tõnu Kaljuste tähistas 70. sünnipäeva kontserdiga

Tõnu Kaljuste tähistas 70. sünnipäeva kontserdiga

15. september 2023
Paides arutleti üleilmse eestluse üle

Paides arutleti üleilmse eestluse üle

15. september 2023
Tallinnas avati New Yorgi eesti kunstniku August Albo esiknäitus

Tallinnas avati New Yorgi eesti kunstniku August Albo esiknäitus

15. september 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Tõnu Kaljuste tähistas 70. sünnipäeva kontserdiga
  • Paides arutleti üleilmse eestluse üle
  • Tallinnas avati New Yorgi eesti kunstniku August Albo esiknäitus

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?