Maailma eri paigus tegutsevate eesti kultuuriseltside esindajad arutasid Riias toimunud suvekoolis, mida teha eestluse ja seltside järjepidevuse hoidmiseks. Ühe konkreetse sammuna võtab iga seltsi esindaja järgmisse suvekooli kaasa mõne noore.
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse (EKSÜ) suvekoolis oli osalejaid Kransnojarskist Prahani – kokku ligi poolsada inimest. Kõik lubasid kaasa aidata esimese üleilmse eesti keele nädala õnnestumisele 23.29. septembril. Eesti Instituut kutsub sel ajal õppima või õpetama maailma kauneimat keelt ja eesmärk on saada kokku kolm miljonit eesti keele õppijat.
Septembris tähistatakse veel üht eestlaste jaoks olulist tähtpäeva – tänavu möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest Läände naasva nõukogude terrori eest. II maailmasõja tulemusel põgenes läände 75 000 – 80 000 eestlast.
EKSÜ juhatuse liige, Tšehhi-Eesti klubi vedaja Iivi Zajedova rääkis, et üle ilma on Eesti kogukondades ja kogudustes suurpõgenemist alati tähistatud leinatähe all.
“Uus on nüüd see, et suurpõgenemist meenutati möödunud sügisel ka Eestis, Tallinna Jaani kirikus. Ja uus on ka see, et käesoleval sügisel 19. septembril kell 18 saadab seda kurba tähtpäeva kellahelin kõikides Eesti kirikutes tänu EELK peapiiskop Urmas Viilma üleskutsele.”
Zajedova sõnul on meie kogukondade ühendamiseks vaja kuulutada üks septembrikuu päevadest riiklikuks tähtpäevaks 1944. aasta suurpõgenemise mälestuseks.
Tšehhi Eesti klubi tegevuses osaleb eestlaste kõrval ka tšehhe, kes on õppinud ära eesti keele. Laste jaoks loodi Eesti tuba.
“Tšehhi Eesti klubi erineb selle poolest, et meil oli estofiile väga palju, eestlastest olin alguses ainult mina üksi. Eesti ilukirjandust on tõlgitud kokku 50 teost, ka Tammsaare teosed kõik,” rääkis Tšehhi Eesti klubi juht ja Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse liige Iivi Zajedova.
Kultuuriseltside ühendusse kuulub poolsada seltsi väga erineva suurusega, paarkümmend neist tegutsevad välismaal. Seltside koguarvu on aga keeruline öelda.
“Pakun, et neid võib olla 200-300. Kõik seltsid pole registreeritud, kõik ei kuulu katuseorganisatsioonide alla. Mõni selts tähendab, et inimesed saavad kellegi juures kokku, nad räägivad ja laulavad,” selgitas Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste.
“Lääne pool elav kogukond on kindlasti kasvav, on üsna noor ja aktiivne. Samas on meile väga oluline ka see kogukond, kes on ida pool,” tunnistas Maiste.
Ja seal on paraku nüüd see tendents, et eestlased jäävad aina vanemaks, nende lapsed on kasvanud suureks ja väga palju sinna juurderännet ei toimu.
Eestlaste kultuuriautonoomia tegutseb näiteks Krimmis. Tänavu meie seast lahkunud Leongard Salmani mälestused peegeldavad sealsete eestlaste lugu.
“Meie autonoomia tegutseb aktiivselt. Meil toimuvad Eesti kultuuri päevad, osaleme Venemaal peetavail soome-ugri festivalidel, teeme kaasa ESTO päevadel,” ütles Olga Skriptšenko.
“Võtame oma seltsi mitte ainult eestlasi, vaid ka poolenisti eestlasi ja neidki, kes pole üldse eestlased,” lisas Sevastopoli eestlaste kultuuriühingu esimees Erich Kalling.
Lätis tegutsev Eesti selts kurdab, et neil pole raha osta oma raamatukokku kaasaegset eesti kirjandust ja Eesti seltsile kuuluv suur hoone Riias seisab pooltühjalt.
“Suur maja on muutunud meile suureks majanduslikuks koormaks, kuna üle saja aasta vana maja nõuab suurt rahalist panustamist,” tunnistas Läti eesti seltsi esimees Toomas Kalda.
Suvekoolis tuli juttu ka välismaalt Eestisse tagasipöördujatele mõeldud uutest teenustest, mida pakub Integratsiooni Sihtasutus. Viimastel aastatel on tagasipöörduvate rahvuskaaslaste arv hakanud ületama Eestist lahkujate arvu.
Nii Eesti riigile kui ka välismaal elavaile eestlastele on tähtis, et ükski neist ei kaotaks sidet Eestiga. Ja siin ootavad seltsid ka Eesti riigilt suuremat tuge.
Üleilmse eesti kogukonna Eesti ellu kaasamist tähtsustab ka rahvastikuminister Riina Solman, kes tutvustas suvekoolis Globaalse Eesti programmi. Selle väljatöötamiseks moodustas Vabariigi valitsus juunis ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni, mille eesmärk on tagada parem koostöö eri ministeeriumide ja eestluse edendamisega tegelevate üleilmsete eesti organisatsioonide vahel.
“Iga eestlane on oluline, olenemata tema elukohast,” kinnitas minister, kutsudes eesti kultuuriseltse üles tegema ettepanekuid Globaalse Eesti programmi.
“Meie ise olemegi globaalne Eesti ja kujundame selle nägu,” kinnitas Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks.
Eesti kultuuriseltside suvekool toimus Riia Eesti majas 23. ja 24. augustil. Et suvekool sattus Balti keti 30. aastapäevale, osaleti selle tähistamisel Riia Vabadussamba juures, kus kõlas ka Eesti hümn ja “Ärgake Batimaad” moodne räpiversioon.
VES /EKSÜ/ ERR
