Jõelähtme vallast Savirannast päevavalgele tulnud trilobiidikivistis peitis 530 miljoni aasta vanust liitsilma. Lootus sedavõrd hästi säilinud ja veelgi vanemate nägemiselundite leidmiseks on õhkõrn.
“Eesti trilobiit on tolleaegse vanusega materjalide hulgas suhteliselt ainulaadne. Vanimatest fossiilidest on säilinud tavaliselt ainult jäljend, mitte kest. Seetõttu on säilinud ka üldse rohkem kasulikku infot,” märkis Helje Pärnaste, uurimuse üks autoritest ERR’ile. Trilobiidid ehk ürg-vähid elasid madalates rannikumere vetes. Neist suurem osa kasvas 3–10 cm, mõnel ajaperioodil isegi 70 sentimeetri pikkuseks.
Nüüd kirjeldatava olendi säilmeid sisaldav kivitükk jäi teadlaste silma juba pea 40 aasta eest. Selle esialgse katalogiseerimise järel jäi see aga aastateks seisma. “2011. aastal Riias toimunud konverentsil kuulasin oma tänaste kaasautorite – Brigitte Schoenemanni ja Euan Clarksoni – ettekandeid ja hakkasin vaatama ka enda trilobiite sama tähelepanelikult,” meenutas Pärnaste.
Nüüdisaegne paremat suurendust pakkuv tehnika võimaldab teha aastakümnete taguse ajaga teistsuguseid avastusi. Trilobiitide liigi tasemel kirjeldamise asemel saab uurida nende elu, arengut ja ehitust süsteemsemal viisil. Järgnenud aastatel jäigi Pärnastele põnevamaid eksemplare uurides silma fossiilid, mis osutusid maailma vanimateks kestaga trilobiitideks. Loomade kehapinda kattis ka mineraliseerunud välistoes.
Liiki Schmidtiellus reetae kuuluva trilobiidi silmad koosnevad umbes sajast ommatiidist ehk fotoretseptorist. Võrreldes näiteks tänapäeval elavate kiilide ja mesilaste liitsilmadega asuvad need üksteisest suhteliselt kaugel. Samuti puudus silmal lääts. Kuigi loomade nägemismeel oli seetõttu paljudest nende tänapäeval elavatest kaugetest sugulastest kehvem, võimaldasid need märgata siiski nende teel olevaid takistusi ja kiskjaid.
Uurimus ilmus USA teadusakadeemia toimetistes pnas.org
