Austraalia eestlased tellivad maailma kuklapoolele Eesti toidukraami. Alanud aasta esimeses pooles avatakse Sydneys ka esimene Eesti Deli, kirjutab EPL Ärileht.
Idee Eesti tooteid Austraaliasse importima hakata tekkis aastaid tagasi, kui riiki oli saabunud palju eestimaalasi. 2010. aastal asutati Sydney Eesti majas E-klubi, kus siiani pakutakse eestipäraseid toite. „Siin käivad koos eestlased, lätlased, leedukad, soomlased ja austraallased, kes Eesti või eestlastega seotud on,” rääkis Estralian Trading Company juht Indrek Ott.
Klubi alustas Saku õlle müümisega, mis oli hea magnet. Sellele järgnesid juba Kalevi šokolaadid ja kommid. „Umbes aasta tagasi hakkasime jahutatud merekonteineritega importima igasugu eestimaist kaupa – Salvesti ja Põltsamaa Felixi suppe, salateid, Tartu Milli kama- ja rukkijahu, Santa Maria maitseaineid, Värska vett ja muud. Viimases konteineris olid peale toiduainete ka Eestist pärit kõnnikepid, mida siin veel ei tunta. Peamine põhjus, miks Eesti tooteid Austraaliasse importima hakkasime, oli isu hea toidu järele,” ütles Ott.
Praeguseks on merd mööda Austraaliasse jõudnud kaks kuue meetri pikkust konteinerit Eesti kaubaga. Külmutatud merekonteiner mahutab kümme euroalust, mille komplekteerib iga tarnija juures ja kogub kokku transpordipartner DB Schenker. Šokolaadid ning muud soojakartlikud ja lühikese säilivusajaga tooted tulevad kohale lennukonteineritega. „Nagu iga ettevõtmine, nõuab seegi investeeringuid. Kasumini me veel jõudnud ei ole, seda me esimestel aastatel ei loodagi. Eesti toodete populaarsus ja nõudlus nende järele suureneb silmnähtavalt,” ütles Ott.
Merekonteineri vedu koos konteineri rendiga maksab 5000 Austraalia dollarit. Maksudele kulub 7000 dollarit. Konteineris oleva kauba maksumus on umbes 20 000 dollarit. Kuludesse tuleb kanda ka kohalikud halduskulud nagu lao rent, kohalik transport jms.
Võimas bürokraatia
Kauba maailma teise otsa viimisel tuleb kokku puutuda ka bürokraatiaga, mis on Austraalia puhul eriti tummine. Kaubad peavad olema varustatud hunniku dokumentidega ja pakitud vastavalt nõuetele. „Austraalia puhul on vast kõige keerulisemad karantiini nõuded. Iga tarnija peab koostama eraldi pakkedeklaratsiooni, mis kinnitab, et kasutatud on ainult vastavalt töödeldud puidust valmistatud kaubaaluseid. Aga see on ainult algus,” rääkis Indrek Ott.
Eesti kaup on praegu müügil Sydney Eesti majas tegutsevas E-klubis ja kord kuus toimuval Eesti laadapäeval. Tooteid saadetakse eri linnadesse, kus kohalikud eestlased neid tarbivad või müüvad. Praegu saab tooteid osta ka veebipoest, kuid peagi jääb see hulgimüügikohaks.
„Hetkel oleme Sydney Eesti maja juhtkonnaga pidanud läbirääkimisi seal asuva poeruumi rentimisest. Eesti Deli poe avamine Sydneys on kavandatud 2014. aasta esimesse poolde,” rääkis Ott. Praegu ei ole veel selge, millise toote impordile rohkem rõhku panema hakatakse.
Oti sõnul on tavaline austraallane suhteliselt lihtsa maitsemeelega ja Eesti toodetest midagi ei arva. Loomulikult arvatakse, et Austraalias tehakse asju kõige paremini. Kuna aga riigis on tõeline kultuuride paabel, siis huvilistest puudu ei tule. Kliendid ei ole sugugi ainult eestlased. „Kui kohalik tuleb ja proovib Eesti tooteid, siis tuleb ta enamasti tagasi ja nõuab juurde,” ütles Ott.
Oti sõnul on Austraalia eestlased väga kokkuhoidev seltskond, kellel on Eesti traditsioonid väga au sees. Tähistatakse pühi ja tehakse vastavaid toite. See jõuluaeg ja aasta lõpp oli siin aga teisiti, sest laud oli rikkalikum.„Varem tuli meil leppida Läti, Leedu, Poola või koguni kohaliku Austraalia toodanguga, mida tuli aga töödelda, et see oleks Eesti toidulaua vääriline,” ütles Ott.
