Seni on Parkinsoni tõve sümptomeid üksnes leevendada suudetud, ent Helsingi ülikooli neurobioloogia professori Mart Saarma uurimisrühm on lähedal Parkinsoni tõve ravi leiutamisele.
Uute ravimite arendamine on kulukas, aeganõudev ja küllaltki bürokraatlik. Osalt seetõttu, et on vaja tagada uute ravimite ohutus. Pärast rahvusvahelise bürokraatia kadalipu läbimist on nüüd jõutud nii kaugele, et Rootsi ravimiamet andis loa katsetada ravimit Parkinsoni tõve haigetel. Saarma sõnul alustatakse katsetusi Rootsis Karolinska instituudis sel kevadel-suvel.
Kliiniline katsetus jaguneb kolme faasi. Esimeses kontrollitakse ravimi ohutust. Kuna närvikasvufaktoreid pole varem inimeste peal katsetatud, kontrollitakse alguses ravimi ohutust kahe Parkinsoni tõvega inimese peal. Kui see sujub, lisatakse katsesse veel neli patsienti.
Esimesse faasi kaasatakse kokku 18 patsienti: 12 patsienti saavad uut ravimit ja kuuele antakse kontrollravimit, milles pole närvikasvufaktoreid. Nii saadakse infot uue ravimi tõhususe kohta, mille kontrollimist jätkatakse järgmistes faasides järjest suurema hulga patsientide peal. Teises faasis on umbes 50 patsienti ja kolmandas juba sadu.
Haruldane sündmus
Saarma sõnul on Eesti teadlase väljatöötatava ravimi kliiniliste katsetusteni jõudmine haruldane. Kas katsete tulemusel jõutakse inimestele ohutu ja mõjuva ravimini, selgub Saarma hinnangul umbes aasta pärast.
Teekond suure läbimurde poole algas kümmekonna aasta eest, kui Saarma ja tema juhitud uurimisrühm avastasid valgu, mida Saarma nimetab närvikasvufaktoriks.
Teadusartikkel, mis avastust kirjeldab, ilmus teadusajakirjas Nature juba 2007. aasta juulis. Lihtsalt öeldes põhineb avastus valgumolekulides, millel on võime kaitsta, elus hoida ja isegi parandada närvirakke, mis Parkinsoni tõvega inimesel känguvad ja lõpuks surevad. 2009. aastal pälvis Saarma avastuse eest Taani Lundbecki fondi põhjamaade teaduspreemia.
Inimkatseteni jõudmiseks oli vaja, et sel oleks postiivne tulemus nii närilistel kui ka ahvidel. Teekond ravimi poole oli rahvusvaheline: hiirte peal tehti katseid Soomes, ahvide peal Saksamaal ja USA-s. Loomkatsed õnnestusid.
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi on krooniline haigus, mille põdejat häirivad enim jäikus, treemor, liigutuste aeglus ja ulatuse vähenemine ning tasakaalu- ja kõnnakuhäired. Raskendatud on voodis keha pööramine, ilmneb stardiraskus liigutusi alustades, käekiri muutub väikseks.
Värin ehk treemor ilmneb rahuolekus, väheneb tahteliste liigutuste ajal ja lakkab magamise ajal. Treemor võib esineda ühes jäsemes või ühes kehapooles. Erutus muudab treemori tugevamaks ja kuna seda sümptomit on raske avalikus kohas varjata, võib patsiendil tekkida kohmetustunne ja pinge, mis treemorit süvendavad. Haigust kirjeldas esimest korda 1817. aastal James Parkinson oma raamatus „Essee värihalvatuse kohta”. 11. aprillil tähistati maailmas sellest ajaloolisest teadustööst 200 aasta möödumist.
Allikas: TÜ kliinikum
