8. mail pidas Eesti riigikohus koos pausidega seitsmetunnise istungi. Kuulati ära Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ja Eesti põhiseaduse üle vaidlevad pooled.
Ühes leeris on teema kõrgeimasse kohtuinstantsi viinud õiguskantsler Indrek Teder ja tema vastas rahandusminister Jürgen Ligi, justiitsminister Kristen Michal ning välisminister Urmas Paet. Õiguskantsleri seisukoht on, et ESM on Eesti põhi-seadusega vastuolus, kuna lubab teha otsuseid Eesti seisukohtadega arvestamata.
Valitsuse seisukoht on, et kõik on parimas korras: ESM tagab euroala stabiilsuse ja teenib seega Eesti huve.
Meie raha teiste käsutada
ESM loodi selleks, et vältida euroalas tulevikus selliseid olukordi, nagu praegu Kreekas, Iirimaal või Portugalis. 17 euroriigi kokku pandud summast tahetakse tulevikus anda hädaabilaene rahaliidu kaaslastele.
Eesti hääl ESMis on väiksem kui 0,2, kuid garantii, mille oleme andnud, küünib neljandikuni riigieelarvest, täpsemalt 1,3 miljardit eurot. See on meile väga suur raha.
Kohustus, mille suurus on veerand või kolmandik riigieelarvest, ei pruugi enam olla kooskõlas põhiseadusega.
ESM annab laene euroala riikidele ühehäälse otsusega, kuid hoomamatuteks hädaolukordadeks on nn kiirmenetlus. Siin ongi saatan peidus.
Kolonialism!
Nimelt võib kiirmenetluses otsustada laenamise 85 protsendiga häältest. Veto saavad otsusele panna vaid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, sest nende hääleõigus on üle 15 protsendi. Seega võib tekkida olukord, kus teised käsutavad meie raha ja Eestil pole selle kohta midagi öelda.
“Ei saa välistada, et sellist otsustamismeetodit võiks käsitleda kolonialismina,” ütles õiguskantsler Teder riigikohtus. Tallinnas ilmuv Eesti Päevaleht nimetas seda “täiesti uskumatuks avalduseks kõrgema kohtu ees”.
Ent põhimõtteliselt ei öelnud Teder valesti midagi. Sisuliselt tähendaks sellise otsustamiskorraga leppimine seda, et anname ära kontrolli oma eelarve üle.
Rahandusminister Jürgen Ligi väitis, et tegelikult on Eesti maksimaalne kohustus 781 miljonit eurot ning suurim võimalik garantii nõutakse sisse alles siis, “kui kõik on untsus”.
Õiguseksperdina kaasatud professor Ivar Raig tuletas meelde, kuidas aastaid tagasi kinnitas üks rahandusminister, et Eestil ei tule kunagi maksta suhkrutrahvi. Kokkuvõttes pidi maksumaksja välja käima üle 50 miljoni euro.
Riigikohtu esimees Märt Rask ei suutnud varjata oma irooniat valitsuse suhtes. Näiteks Paetile: “Välisminister tahtis ka oma visiooni esitada.” Mispeale pani Paet peale vana plaadi, et Eesti võidab solidaarsusest ning iga ELi eelarvesse loovutatud euro eest oleme saanud vastu 5,5 eurot.
Ilmselgelt ennast ebakindlalt tundnud justiitsminister Michaeli ESMi ja NATO võrdluse peale tähendas Rask: “Oleks hea, kui tuleks kohtuliku uurimise objekti õiguslik analüüs.”
Eesti Panga asepresidendi Rein Mülleri juhatas riigikohtu esimees sisse sõnadega: “Meil on õnn ja rõõm kuulda Eesti Panka!”
Riigikohus langetab ESMi otsuse juunikuu keskel.
Kalev Vilgats
Rootsi Eesti Päevaleht
