Eesti Panga hinnangul võib jätkuvalt puudujäägis eelarve ja intressimäärade tõus kergitada riigilaenult makstavaid intresse mõne aastaga mitmesaja miljoni euro võrra aastas. Tuleva aasta eelarves on laenude teenindamiseks ette nähtud umbes 100 miljonit eurot.
6. oktoobril selgus, et Eesti miljardi euro suuruse võlakirjaemissiooni kupongi intressimääraks kujunes neli protsenti. “See neli protsenti miljardilise laenu pealt intressi tähendab seda, et iga järgnev aasta me maksame 40 miljonit intressikuludeks,” ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
“See on täiendav kulu riigieelarves ja arvestades, et igal järgmisel aastal on ka eelarvedefitsiit miljard ja üle selle, siis meil neid 40-miljonilisi tükke hakkab kuhjuma ja intressimaksed nelja-viie aasta pärast võivad kujuneda mitmesaja miljoni kanti,” lisas Kaasik.
Riigikogu liikme ja endise rahandusministri, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul tuleb kallinenud intressikeskkonnas Eestil järgmisel aastal laenud võtta 1,2 miljardit eurot. Osaliselt tuleb uue kallima laenuga tagasi maksta varasemalt võetud odavamat laenu.
Riigieelarve seletuskirja järgi võtab riik tänavu laenu 1,5 miljardit eurot, millest üks miljard peaks olema praegune miljardi euro võlakirja emissioon. Aasta esimeses pooles oli kaks lühiajalise võlakirja emissiooni, aastase ja pooleaastase tähtajaga. Pooleaastase tähtajaga võlakirjad lunastati septembris, kirjutas Sõerd sotsiaalmeedias.
“Veel suve algul oli ootus, et sügisel võiks Eesti pika-ajalise võlakirja intress tulla umbes Saksamaaga võrreldaval tasemel, ehk umbes kaks protsenti. Tegelikkus on Saksamaaga võrreldes kaks korda kõrgem intressitase, mis läheneb juba Itaalia võlakirjale,” märkis Sõerd.
