• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Eesti mets väärib praegusest mõistlikumat ja hoolivamat kohtlemist

VES by VES
25. november 2017
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Varsti olen ma Eestis “turist” olnud juba 30 aastat. Turist selles mõttes, et on mõnikord tunne, nagu arvestatav osa eestlastest suutis okupatsiooniaastate kestel rohkem ära harjuda siia asustatud venelaste tulvaga, kui et nad oleksid praeguseks omaks võtnud neid suhteliselt väheseid rahvuskaaslasi, kes on Eestisse tagasi elama tulnud pärast pikki maapaos veedetud aastaid. Enamasti ei pöörata meile erilist tähelepanu.

 

Ajakirjaniku amet seisneb igatahes arvestataval määral elu pidevas ning huviga jälgimises.

 

Üks “olendeist”, keda iga Eestis asuv isik silmanurgast või sellest isegi tähelepanelikumalt märkama sunnitud on, on meie mets koos muutustega selle seisundis. “Olend”, kuna mets ise on suur ja keeruline elusorganism või õigemini rida varieeruvaid taime- ja loomakooslusi. Ka meie oleme osa loodusest, loodus ise on aga karmi fakti ette seatud ja peab inimkonda kuidagiviisi taluma. Kuidas loodus meid ka välja kannatada ja alati “seedida” suudab?

 

Siinkirjutaja ei oska öelda, kuhu varem igal pool näha olnud metsaveosõidukid tänapäevaks nagu kadunud oleksid. Ilmselt on selliseid omavad firmad kavalamaks muutunud. Nüüdisajal märkame neid maanteel liikumas vähem kui varem. 90ndate aastate keskpaiku Tallinnast Tartusse autoga sõites pidasin tähelepanelikult arvestust, lugedes paari tunni kestel kokku mulle vastu tulemas ca 25 suurt veokit langetatud puude koormatega. Samas ei pea inimene luuraja või detektiiv olema ega isegi metsa enesesesse sisenema, et märgata süvenevat lageraide tendentsi Eestis. Lageraie kujutab endast “vahendeid valimata” lohakat ja toorest ehk mehhaniseeritud järjekordse metsatuka või suurema kinnistu paljaks mullaks mahamurdmist mõne päeva või isegi mõne tunniga. Järele jäävad vaid suurteks inetuteks pindudeks lõhutud kännud ja vaevatud maapind sügavate poriste ratta- ja roomikujälgedega. Nn “harvesterid”, mis neid töid teevad, on kallid masinad. Praeguseks on sääraseid Eestisse toodud vähemalt sada ja need vajavad pidevat ööl ja päeval käigushoidmist, kui sellise mooloki omanik oma “investeeringust” maksimaalset kasu näha soovib. Harvester teeb oskaja operaatori kätes ära 10–15 saemehe töö, selle erinevusega muidugi, et metsatööline läheb pärast kaheksat tundi koju. Suured masinad see-eest ei maga.

 

Minu pere maakoha ümbruses undavad mootorsaed sageli, tekitades tüütut  mürareostust. Nagu näha, pole see enam mingi 30ndate aastate Eesti! Sisepõlemismootorist on kujunenud meie maale nii õnnistus kui nuhtlus.

 

Arhitektist poliitik Ignar Fjuk täheldas hiljuti ühes raadiosaates, et “Euroopas ja tsiviliseeritud maailmas sellist lageraiet nagu meil tehakse ei tunta. Võib olla ainult Brasiilias.” Tegelikult küll võtavad meie läheduses elavad poolakad halastamatult maha Euroopa viimast tõesti imponeerivat ürgmetsa Białowieżas, olles kuuldavasti viinud selle juba kollapsi äärele.

 

Euroopa maateaduse professor Terry Jordan (†) kirjeldas kunagi seda, kuidas kreeklased raiusid oma territooriumi juba Homerose ajal tammedest paljaks, ja ka seda, kuidas vanasti ümbritses Saksamaa metsakülasid roheline müür, kuni aja möödudes hakkasid domineerima hoopis lagendikud. Tänapäeval Saksamaal ja Inglismaal linnadest väljaspool reisides näed sa enamasti metsaraiest puutumata jäänud isoleeritud metsatukkasid vaid keset laiutavaid põldusid.

 

Eesti poliitikud on pidevas rahahädas, kuna nad tõstavad oma palkasid kohe-kohe jälle, ja kuna praegusel valitsuskoalitsioonil on komme jagada kingitusi valijatele, umbes nagu Bernie Sanders oleks meie peaminister Jüri Ratase asemel. Säh sulle siis “prii nänni”!

 

Värske Riigikontrolli aastaaruanne tuletab meelde: senisest enam tuleb riigil mõelda sellele, kuidas saada hakkama pärast 2020. aastat, ehk ajal, mil Eesti enam senises mahus eurotoetusi ei saa. Eriti Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid käivad rahaga nii lahkelt ringi, et meenutavad peaaegu sadamakõrtsidesse lällama läinud meremehi reede öösiti. Mets on paraku Eesti “roheline kuld”, mida on kerge laristada, kusjuures 40% meie metsadest kuulub riigile. Sageli meenutavad Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinna linnavõimud ja veel mitmed väiksemad valitsused kitse, kes kärneriks hakkas. Meie metsandus on üldiselt töösturite poole kaldu, ning kahjuks käib see ka Riigikogu kohta. Riigikogu protokollid on sel aastal täis huvitavat lugemist selle kohta, kuidas vastutustundlikumad inimesed püüavad parlamendile tervikuna neis küsimustes aru pähe panna, kuid lõpuks suurelt jaolt edutult. Ikka lähevad läbi seadused, mis lubavad edaspidi aina nooremaid puid maha raiuda.

 

Erametsaomanikud ei tarvitse riigiisadest paremad olla. Meenub üks kunagine reis Taisse, kus väikese sõiduki “tuktuki” juht muutis meelt ja otsustas poolel teel meie hotelli juurde, et viib meid siiski hoopis kohale oma väikese veoauto ehk kastikaga. Ootamatu oli näha tema viletsa onnikese ees siis seismas seda tuliuut sõiduautot, mida ta enesele muretsenud oli. Mul tuleb umbes sama tunne peale Mustamäel ja Õismäel viibides, kui näen tagasihoidlike nõukogudeaegsete korrushoonete ette pargituna ridamisi kalleid Mercedesid ja Audisid. Päris mitmed sellistest on saadud jälle kellegi vanaisa ja vanaema talumaa müügist koos sellel kasvanud metsaga. Tee mis tahad – arengule ja “progressile” on raske kätt ette panna! Eesti Wabariik elas vabaturu reeglite järgi, venelased tõid meile vastu tahtmist kommunismi ja nüüd vohab Eestis suhteliselt piiramatu kapitalism. Kõik need järsud nihked jätavad meie maale ikka ja jälle inimtekkelisi haavu ja arme.

 

Ilmselt on vaja selle teema juurde lähiajal tagasi pöörduda, heitmaks rohkem valgust plaanile rajada Suure Emajõe lähedusse massiline nn “puidurafineerimistehas”, mis hakkab – juhul kui riik annab nõusoleku ja vastavad load – neelama juba 2022 aastast 10,000 kuupmeetrit metsa ööpäevas. Kui ma nendest asjadest kogemuste põhjal üldse midagi tean, siis metsa käitlemine pole mitte kardetav ainult taolises tehases tööd leidnud inimestele. Võime ka küllaltki kindlad olla, et pärast sellise rajatise sulgemist 30 või 50 aastat hiljem, jäävad Lõuna-Eesti loodusesse sellest mitmed jäljed alates lõhutud metsadest võibolla kuni mahajäetud hoonete ja tehnikani välja, rääkimata dioksiini sattumisest ja ladestumisest Emajõe suudme ja Peipsi järve vetesse ning mutta, ning veel pikaks ajaks pärast seda ka selles piirkonnas elavate elusorganismide kudedesse.

 

Jüri Estam

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
16
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
15
Sõnumeid eelmisest sajandist: Muutused ja murrangud

Tehisintellekt – miks, mida ja kuidas

28. aprill 2025
16
Pilt: Pexels.com

MEELETU 55 – noorteajakiri 1970 on tähenduslik praegugi!

15. märts 2025
24
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

3. mai 2025
10 aastat Lõimeleeri keele- ja kultuurilaagreid: Juubelilaager tantsu ja tralliga!

Laste suvelaagrid Eestis 2025

3. mai 2025
Liisi Vanaselja: Rahvatantsu filosoofiast

Liisi Vanaselja: Rahvatantsu filosoofiast

3. mai 2025
Õhinapõhine päkapikukeel? XV emakeelepäevad Hamburgis

Õhinapõhine päkapikukeel? XV emakeelepäevad Hamburgis

3. mai 2025
Suvelavastused maakondade kaupa

Tallinnas toimub 4. juulil USA õhtu

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

3. mai 2025
10 aastat Lõimeleeri keele- ja kultuurilaagreid: Juubelilaager tantsu ja tralliga!

Laste suvelaagrid Eestis 2025

3. mai 2025
Liisi Vanaselja: Rahvatantsu filosoofiast

Liisi Vanaselja: Rahvatantsu filosoofiast

3. mai 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?