Long Islandi Eesti Laste Suvekodu avamine. Foto: Eva Ensmann
Eesti Laste Suvekodu Long Islandil avati 30. juunil. Laagri juhataja Eva Ensmann pidas avamisel kõne, millega tervitas kõiki laagrisse tulijaid ja tutvustas laagri kasvatajaid.
Esimesel nädalal on suvekodu kasvatajad järgmised:
Suured poisid – Cedrik Moore,
suured tüdrukud – Teele Jõgi ja Maara Ensmann,
keskmised poisid – Aksel Põldmäe,
keskmised tüdrukud – Kati Smith, Tia Puskar ja Alina Puskar;
väikesed poisid – Magnus Põldmäe ja Jaak Chasse.
Eva Ensmannil oli hea meel teatada, et tänu Eesti Üliõpilaste Toetusfondi USAs Ene Silla nimelisele stipendiumile said sellel aastal laagrisse tulla kaks eesti keele õpetajat Eestist, Katre Koppel ja Karl Pütsepp, kes viivad läbi eesti keele tunde.
LI Eesti Seltsi endine kaaspresident Sven Roosild tutvustas uut LI esimeest Craig Pratkat. Craig tervitas kõiki uusi ja vanu kasvandikke ja seletas, et ilma nendeta laagrit poleks. Ta tänas ka laagri juhti ja pererahvast. Ta ütles, et noored on meie tulevik ja see laager on tähtis kultuurikeskus, mis inspireerib tulevasi põlvkondi ja tugevdab sõprussidemeid.
Kuna lapsevanemaid oli vähe, tehti aktus natukene teistmoodi kui tavaliselt. Mängiti viktoriini ja iga õige vastaja sai ühe Mesikäpa šokolaadi Eestist.
Miks on see aasta eestlaste jaoks tähtis?
Charlotte Jones: “Because it is the 100th year of Estonia being free.”
Õige. Möödus sada aastat Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamisest.
Millal kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks?
Karl-Heikki Jõks, “February 24, 1918.”
Aga keegi võiks vaielda vastu, et saja-aastane pidu on vale. Miks?
Elena McGovern: “Because of the time that Estonia was under rule by the Soviet Union.” Umbes 50 aastat oli Eesti nõukogude võimu all.
Kas keegi teab, millal Eesti sai uuesti iseseivaks?
Henry Ashford: “August 20th, 1991“.
Aga eestlased on olnud Eestis palju kauem kui 100 aastat. Millal jõudsid esimesed elanikud praegusele Eesti territooriumile?
Siin pakkusid lapsed erinevaid variante. Sky-Rose Jaamann: “11 000.” Või siis umbes 9000 aastat enne Kristust.
Esimene iseseisvuse aeg kestis kakskümmend kaks aastat. Teine iseseisvuse aeg on kestnud 27 aastat. Seega kokku on Eesti olnud iseseisev ainult 49 aastat meie terve 11 000 aasta jooksul Eesti territooriumil. Siis miks on Eesti saja aasta pidu nii tähtis sündmus?
Kui suur on Eesti rahvastik?
Vivienne Jones: “1.3 million.”
Mitu protsenti neist on eestlased?
Siiri Ensmann: “Kaks kolmandikku.” Rohkemgi, 70 protsenti on eestlased.
Mis on suuruselt järgmine rahvusrühm, kes elab Eestis ja mitu protsenti neid on?
Heikki: “Russians”, keda on 25 protsenti.
Mis on suuruselt järgmised kolm rahvust Eestis?
Pakuti erinevaid vastuseid. Lõpuks Jonathan Vilms vastas, “Finns”. Ja ülejäänud on ukrainlased ja valgevenelased.
Kes teab Dr. Seussi, “Horton Hears a Who!”? Kõik lapsed tõstsid käe. Mis on selle eestikeelne pealkiri? (Siiri Ensmann tõlkis õigesti.) Ei, see oli trikiga küsimus. Eestis on see raamat/ film lihtsalt “Horton”.
Lugu räägib sellest, et ainult elevant Horton kuuleb väikseid inimesi, Who’sid, kes elavad tolmurullil. Et päästa Who küla, ütleb Horton Who’dele, et nad peavad tegema nii palju lärmi, et teised kuuleksid. On tarvis, et iga Who karjuks. Aga teised ikka ei kuule. Linnapea vaatab siis ringi, kas keegi puudub. Ta leiab ühe väikse Who, kes ei karju. Millega ta mängib?
Vastuseid olid palju, aga kõik valed. Õige vastus on yo-yoga. Mis on väikese Who nimi? Daugherty, “Jojo.”
Nad jooksevad torni tippu ja väike Who karjub “Yopp”, ja siis lõpuks kõik kuulevad neid.
Loo moraal on, et iga inimene on tähtis, pole oluline kui väike ta on. Eesti on nii väike, et igaüks peab karjuma, et me oleme siin. Eesti on olnud iseseisev nii vähe, et me teame, kui tähtis see on ja teame et me võime selle kaotada väga kergesti. Kui iga eestlane karjuks “elagu Eesti” ehk “oleme siin”, siis võibolla teised märkavad meid. Ja kui ükskord on tarvis abi, et jääda iseseisvaks, mäletavad nad, et iga inimene on tähtis, pole oluline kui väike ja nad aitavad meid.
See kõik tähendab seda, et iga pidu ja sündmus on oluline, et maailm märkaks kui tore ja tähtis on meie riik, isegi kui ta on väike. Ja et möödub 100 aastat Eesti iseseisvumisest, on eriti tähtis.
Eva Ensmann lõpetas oma kõne:” See Suvekodu jääb meie mälestustesse elu lõpuni. Nautige aega siin Suvekodus. Rivistuge ja lippurid kohtadele! Sellega on Suvekodu avatud. Palun tulge siia, kõik kasvandikud, kasvatajad ja töötajad, et me saaksime pildistada kogu laagri rahvast.”
Eva Ensmanni
kõne põhjal