Pangalt ehk panga pealselt laskuti panga alla veepiirini (küll mitte köiega vaid jalgsi) ja siis roniti taas üles, kus peeti einet palgal. Foto- ja matkaseltskond oli väga kirev. Paberlehelugeja kahjuks ei näe, kui rukkilillesinine on meri ja kui punased paari matkaja püksid. Koer Wanda keset fotot on see eest elevandiluukarva. Ja jalge all on paas. Taamal paistab Kakumäe poolsaar. On varajane pärastlõuna, kuid päike paitab juba vägagi madalalt. Foto: Nele-Kai Loorits
Rävälä Skautide Maleval on üks tore komme. Nende liikmed käivad igal novembrikuu teisel pühapäeval isadepäevamatkal.
Aastate jooksul on olnud palju erinevaid seltskondi, paiku ja läbiviimise vorme, aga kuskil sel päeval Põhja-Eestis ikka matkatakse.
Seda siis ajaloolise Räväla maakonna mail, (nüüdne Harjumaa), millel on olnud palju erinevaid nime kirjapilte, k.a Revala, Rävala ja Revälä. Eriline on see, et matkatakse perekonniti, sest selle päeva täht on ISA.
Te lugesite õigesti, Eestis on isadepäev novembris. Mis on tibake võõras, kui oled kogu elu Põhja-Ameerikas seda juunikuu teisel pühapäeval tähistanud.
Kui internetis, Vikipeedias vaadata kirjet “Father’s Day”, siis seal loetletakse muuseas, kus mis päevadel isadepäeva kuskil riigis tähistatakse.
Lumekuu (novembri) teisel pühapäeval peetakse seda Eestis, Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil.
Kui juba Vikipeedias luusite, siis vaadake ka “Eesti pankade loend”. Ei, mitte krediidiasutused, vaid pankrannikud.
Pank on järsak, mis on kujunenud lainetuse purustava tegevuse toimel.
Tavaliselt on pangal vastupidavate kivimite (näiteks lubjakivi) paljandid.
Pikim pank Eestis on põhjarannikul paiknev Põhja-Eesti pank ehk klint, mis kulgeb Osmussaare ja Narva vahel ning on umbes 1600 km pikkuse Balti klindi osa.
Tormilinnu skautide lipkonna (Rävälä Maleva allüksuse) isadepäeva perematk toimus tänavu Tallinnast 20. minuti autosõitu kaugusel läänes, Tabasalu loodusõpperajal, Rannamõisa MKA-l (maastikukaitsealal).
Rada on kõigest 3,5 pikkune, aga rabab oma vaheldusrikkusega, sest laskutakse kõrgelt paekaldalt alla Kakumäe lahe veepiirini, mis on Tallinna suurlahe kolmas lahesopp läänes.
Kohati on Rannamõisa pank 30-40 meetrit kõrge ja on osa Balti klindist, mis ulatub Laadoga järve lähistelt Venemaal, Gotlandi ja Ölandi saarteni Rootsis.
Rannamõisa paljandi läbilõike kirjeldus, ülevalt alla: ~4 m – lubjakivi; ~2 m – glaukoniitlubjakivi (Toila kihistu); ~0,6 m – glaukoniitliivakivi (Leetse kihistu); ~4 m – argilliit (Türisalu kihistu); ~4 m – liivakivid (Kallavere kihistu); ~9 m liivakivisid, mis on peamiselt rusukalde all (Tiskre kihistu). Allikas: https://tinyurl.com/y26pt2z6
Kui kohati on isadele sobilik võrdkuju näitleja CLINT Eastwood, siis eriti eesti isadele kindlasti ka uhke Põhja-Eesti KLINT.
Riina Kindlam
Eesti ja Põhjamaade isadepäeval 8. marukuul (novembril) Tabasalu loodusõpperajal, Rannamõisa panga paljandi all, Kakumäe lahe veepiiril. Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Siin on see lausa stratotüüp, kus kivimitel on kindel kihiline järjestus. Kihtide vahelt immitsevat põhjavett kogub peopessa hundujuht Radames Haiba. Tema poeg Ville vaatab januselt pealt. See on Tallinnast lähim koht, kus saab mõnusalt lugeda püstloodis suuremõõtmelist maailmatekke ajalooraamatut. Foto: Rävälä Skautide Maleva juht skm Maimu Nõmmik
