Just nii palju HELKUREID on kogunenud meie esikukapi sahtlisse! Mõned ostetud, enamik kingitud (reklaamtekstid peal), mõned veel avamata kilepakendites ja üks ka laagris ise meisterdatud. Helkurite kandmine on põhjamaades, k.a. meie omas, pimedal talvepoolsel ajal kohustuslik. Õnnestunud katsena sai fotokal käivitatud sundvälk – ja kõik helendavad tublisti, vaatamata pinnamaterjalide erinevusele: on nii kõvasid, pehmeid, läikivaid, kui ka matte helkureid. Peaasi, et nähtavaks teeb. Foto: Riina Kindlam
Enamik helkureid on augu ja nööriga ning ettenähtud rippuma külje peal, põlve ehk autotulede valgusvihkude kõrgusel. Mõned on märgid, kus kinnitus taga ning kohalikud disainerid loovad juba ammu igasugu kaunistusi, mis ühtlasi helgivad, näiteks elegantne kitsekujuline helkurpross soliidsele talvemantlile kinnitamiseks. On ka piklikke, rõngaks muljutavaid helkurribasid, mida saab varruka või kotirihma ümber keerata. Laste koolikottide ja talvejopede peal on juba ostes olemasolevad helkurribad nagu ka väikelaste kombekatel, st kombinesoon – ühes tükis lumerüü. Ka jalgratturite ning jooksjate trennirõivad ja tossud (spordijalatsid) peavad välkuma pimedas.
Helkureid kipub kogunema omajagu, sest paraku on nende loomulik kadu ka suur. Istudes autos kõrvalistmele, olen mitu korda tõmmanud autoukse kinni kõvale plastist helkurile ja selle purustanud. Sellepärast ripubki mul nüüd pehme helkur. Tihti tulevad lastel nöörikinnitused lahti või jäävad kuhugi taha kinni ja helkurid kaovad. Seega tuleb olla valvas ning omada varu.
Helkur peab olema kinnitatud selliselt, et oleks näha võimalikult mitmest suunast ning et laps seda oma kehaga võimalikult vähe varjaks. Kui väikelaste rühm liigub kusagil õues grupina, siis panevad nad kõik ühesugused helkurvestid selga – sähvatades nagu ere komeet või võimas jaaniuss mööda pimedat maastikku. Helkurvest peab olema ka auto pagasiruumis (koos helkur kolmnurgaga, mida vajadusel autoteele püsti panna), juhul kui satud kogemata autoga tee äärde. Just pimedatel maateedel kipuvad üksikud jalakäijad autodelt igal aastal lööke ja ka õnnetult surma saama, eriti kui liiguvad helkuriteta. Äsja kuulsin üht tuttavat mainimas mõtlemapanevat reklaami, et kui sa helkurit ei kanna, siis vaata, et kindlasti oleks ära täidetud elundidoonorluskaart.
Riina Kindlam,
Tallinn