Maarja Pärl Lõhmus
Eesti ühiskonna kujunemise eripära on kiire ühiskondlikkuse tõus alates 19. sajandi keskelt; arutelu keskmeks on olnud eestikeelsed ajalehed. Seltsielust ja hariduspüüdlustest kasvas unistus oma riigist 20. sajandi algul. Kujutlegem, kui suurt pingutust ja rohket ühist tegutsemist ühine eesmärk nõudis! Kas praegu on ühiskonnatunnetus samalaadne?
21. sajandi esimese veerandi avalikkus
21. sajandi esimene veerand hakkab peagi oma vormi võtma ja juba on näha, milliste telgede ja teemade ümber praegu Eesti avalikkus ja riiki kujundav mõte on liikunud. Viimane kümnend on mõtet kandnud ühiskonna vastutus oma maa ja keskkonna ees; keskkonna kvaliteedist sõltub tulevik. Eestis on nüüdseks rohkelt ameteid ja ametnikke, kes ühishuvide eest vastutavad, teenivad leiba sel tööl. Samas süveneb olukord, kus ühiskonna eest vastutavad ametnikud arvavad, et Eesti kodanikel pole vaja midagi teha.
Läbi reklaami, kaubanduse kujundatakse eesti kodanikest kliente ja tarbijaid; avalikkus ägab poliitikute ja PR- kontorite surve all.
PR-propaganda eriline aktiivsus, üleujutav rahastus hõlmavad suurprojekte, mis on kaugendatud inimesest, et kodanikel asja poleks.
Eesti avalikkus surve all
Kui veel 2017-2018 oli normaalne ja tavaline, et kodanikud esitavad võimu teostamise küsimusi, siis praegu napib avalikku arutelu juba suurel määral.
Euroopas üldine põhimõte (nn Aarhusi kokkulepe) nõuab kõikude suurprojektide läbi arutamist kodanikega, kodanike huvidega arvestamist.
See on põhimõte, mida praktikas Eesti postsovetliku kogemusega ametnikkond eirab.
Suur paradoks ongi selles, et samaaegselt, kui on käimas võimuga samastuma kutsuv suund, käsitleb võim ise oma kodanikke-subjekte järjest rohkem objektidena.
Suureks katsumuseks on näiteks uus noolobjekt, kaartide veetud uus raudtee, mis tegelikkuses ei vasta ei kodanike, ressursisäästlikkuse ega looduskeskkonna säästmise huvidele.
Lisaks, et samas on juba kaks, isegi kolm põhja-lõunasuunalist raudteekoridori olemas, sh rahvusvahelisse teevõrku TEN-T osana Valga-Tartu-Tallinn.
Juba 10 aastat on käsil aga täiesti uue raudteekoridori ehitus, mille plaan sündis 2011 majandusminusteeriumi kabinetivaikuses ja salastati aastakümneteks.
Praegune majandusminister Aas rõhutab, et projekt muutub kogu aeg üha paremaks.
Ainuke, mis infot ministeeriumis kuulda ei võeta, on uuringutulemus, et eestlased eelistavad looduskeskkonna kvaliteeti majanduskasvule (1).
Ühest asjast on raske aru saada: miks pole projekt algusest peale selge kõigile, pole tehtud tegelike sisuliste vajaduste ja huvide kaardistust (2011 salakoosoleku protokollis nõudis seda tolleaegne haridusminister Jaak Aaviksoo).
Ainus, mida Eesti elanikud nõuavad:
nii suurt ettevõtmist – meeletut ressursside ja looduse ohverdamist – ei saa teha kabinetivaikuses.
Sellega kodanikud ei lepi!
Rail Balticu kaubaveo värske uuring: dotatsioon kaks tuhat eurot iga konteineri eest? (2).
Äsja, detsembris 2021 valminud “Rail Balticu kaubaveo” uuring tuvastas kaupade maanteelt raudteele liikumise raskusi.
Rail Balticu nooltrassi ehitamine kaubavedu ümber ei suuna.
Uuringu läbiviija Priit Humal:
„Kaupade liikumine maanteelt raudteele on võimalik juba täna, ent vajaks doteerimist suurusjärgus 2000 eurot iga konteineri kohta. Sama olukord jätkub Rail Balticu valmides.
Tänaste infrastruktuuritasude juures kuluks üle kahe tuhande aasta 1,6 miljardi euro tagasi teenimiseks.”
Eesti ettevõtete keskkonna üks komponent on raudteevõrk.
Uuring käsitleb veoste gabariite, rongipikkust, hinnakujundust ja alternatiive.
Avalikkust aga huvitab eelkõige, kas ametnike kümne aasta suuresti salastatud töö eesmärk – kaubavedu rongile suunata – on realistlik?
Uuringu järeldused on olulised kõigile kodanikele.
Järeldused annavad teada, et majandusministeerium tegeleb Eesti majandushuvide vastase projekti läbisurumisega.
1. 20 aasta summaarne kaubavoog raudteel Eesti ja Euroopa vahel raudteel on väiksem, kui Rail Balticult oodatakse ühes kalendrikuus.
2. Praegu saaks alustada kaubavedu Muugalt läbi Kaunase ümberlaadimisjaama Euroopasse. Kes on nõus 2000 euroga doteerima iga konteineri või haagise vedu raudteel?
3. Eesti ja Euroopa vahel raudteel kaubaveo puudumise põhjused – Euroopa raudteede hinnakujundus, ettevõtete väiksus, laadimiste paljusus ja maksumus, alternatiivide olemasolu – jäävad. Välisteguritega tuleb kohaneda.
4. Kaubavedu ei saa maanteelt raudteele „suunata“. Saab luua tingimuste süsteemi, et raudteest võiks kujuneda see alternatiiv.
Uuringu peamine järeldus on, et tänasel kujul polegi eeldusi Rail Balticule kaubavedude tekkeks. (3)
Järeldused kaubaveo uuringu kohta
Sel nädalal tutvustatud põhjalik uuring viib mõtte aastasse 2016, kui 29. septembril kirjutasid Eesti 101 teadlast ja kultuuri tegelast palve, et Eesti ühiskond kaasataks uue raudtee plaanidesse, et ühiskonna vajadustega arvestataks.
Viis aastat pole avalikku arutelu, ühise laua taha istumist ja arutamist ikka veel toimunud. (4)
Kui 28. oktoobril 2019 korraldasid teadlased konverentsi “Eesti perspektiivid”, et koos ministeeriumide ametnikega perspektiive arutada, jätsid ministeeriumide ametnikud kohale tulemata. (5)
Eesti ühiskonna võtmeküsimus on aktiivsete kodanike ühine põhiseadusest lähtuv kohustus seista Eesti riigi ja rahva huvide eest praegu ja tulevikus.
Sotsiaalfilosoof Ülo Vooglaiu raamat “Elanikust kodanikuks” (2019) õpetab kodanikke omi eesmärke ja probleeme sõnastama ja analüüsima, see teos kujundas ka kaubaveo uuringu üldise kodanikuõpetusliku raami – kuidas ametnikkond peaks kodanikega koos suurehitiste plaane arutama. (6)
Jõulukingiks võiksimegi sirvida Vooglaiu kodanikuks kasvamise õpikut, saada uut indu ühistöödeks.
VIITED
(1) Eestlased eelistavad puhast keskkonda majandusarengule, ERR, 28.2.2018
https://www.err.ee/686450/eestlased-eelistavad-puhast-keskkonda-majandusarengule
(2) Rail Balticu kaubaveo uuring
https://avalikultrailbalticust.ee/PDF/aruanded/Modaalse%20nihke%20uuring.pdf
(3) Pressikonverents, Postimees 20.12.2021
https://majandus.postimees.ee/7411378/arb-tutvustab-rail-balticu-kaubaveo-uuringut
(4) Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul, Postimees, 29. sept. 2016
https://tinyurl.com/2jbdvtxk
(5) Millised on Eesti perspektiivid? Postimees, 28.10.2019
https://arvamus.postimees.ee/6811649/jarelvaadatav-millised-on-eesti-perspektiivid
(6) Ülo Vooglaid 2019. Elanikust kodanikuks
https://vooglaid.org/raamatud/elanikust-kodanikuks/
