Eesti majutusasutused jõulude ajal ja aastavahetusel suurt pidu ei oota – Vene turiste käib endiselt vähe ja ka soomlased kiikavad mujale.
Kuigi aasta teine pool oli tänu Eesti Euroopa Liidu eesistumisega seotud üritustele vähemalt Tallinna hotellidele vägagi tulus, siis jõulud ja aastavahetus, vähemalt praeguste prognooside kohaselt, midagi liiga rõõmustavat ei too.
Hotellid ootavad küll Venemaa turistide osakaalu mõningat kosumist, kuid endiselt mõlguvad meeles tipuaastad – 2013-2014 – ja neile jäädakse veel kõvasti alla. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juht ja hotelliettevõtja Verni Loodmaa ütles, et majandusel läheb küll paremini, aga kui üks turg on nii järsult ära kukkunud nagu Venemaa, siis selle uuesti üles ehitamine on pikk ja vaevaline töö.
«See, et muutuksime venelastele taas omaseks ja nõutud sihtkohaks, see võtab aega,» märkis ta. Statistika ütleb, et kui rekordaastal 2013 külastas Eestit 678 343 Vene turisti, siis näiteks mullu vaid 413 292 turisti. Tänavu peaks venelaste arv siiski kõrgem olema.
Lisaks näitavad broneeringud, et kui venelased juba tulevad, viibivad nad hotellides siiski vähem aega kui varem. «See võib olla seotud nende rahakotiga. Ei soovita kulutada nii palju kui vanasti, » arvas Loodmaa. Samas rõhutas hotelliärimees, et aastate jooksul on väga palju muutunud viis, kuidas inimesed
hotelle broneerivad – internetiportaalid võimaldavad tube kinni panna väga viimasel hetkel. Seetõttu on ka keeruline prognoosida, kui palju välisturiste ikkagi tuleb.
Kui Vene turistide arv kidub, siis soomlaste käigud on hoopis langusse pööranud. Vähemalt nii ütleb viimaste kuude statistika. Oktoobri majutusettevõtete täituvust mõjutaski enim Soome turistide arvu 13 protsendiline vähenemine. See lööb Eesti majutusfirmasid veelgi rohkem, kuna soomlaste osakaal Eesti turismis on konkurentsitult olulisim – eelmisel aastal ööbisid põhjanaabrid Eestis enam kui 1,7 miljonil korral.
Feliks Mägus toob välja mitmeid põhjuseid. Väga oluline on tema sõnul see, et Soome majandusel läheb nüüd paremini ja soomlased, kes varem kõrgete töötushüvitiste eest reisida said, käivad nüüd kodumaal tööl. Ja need kes tööl käivad, on ka jõukamad ning võtavad reise planeerides juba suurema ampsu, minnes pigem soojale maale.
Üks põhjus võib olla ka see, et Eesti eesistumise perioodil kerkisid Tallinna hotellide hinnad nii kõrgele, et soomlased ei raatsinud siia tuba võtta, leidis Mägus. Lisaks võib tunda anda ka kallim alkohol. Mehe sõnul teeb meedia nii siin- kui sealpool lahte väga kõva kampaaniat, kuidas Eestis on eeskätt alkohol, aga ka teised tooted, kõvasti kallimaks läinud.
Sellega nõustus ka Verni Loodmaa. Kuigi hotellide ja restoranide liidul puudub statistika, kuidas alkoholi aktsiisitõusud soomlaste käimist konkreetselt vähendavad, siis Loodmaa ei alahindaks selle mõju. «Miskipärast on nii, et meil Soome turistide arv väheneb, aga Lätis tõuseb,» ütles Loodmaa, vihjates suurele alkoholi hinnaerinevusele Eestis ja Lätis.
Ainuke kasv tuleb Eesti siseturult, ütles Loodmaa. «See tähendab, et rikkust on meie enda inimestele nii palju juurde tulnud, et nad on asunud usinamalt kodumaad avastama.» Seda kinnitab ka statistika, mis näitab, et sel aastal on Eesti inimeste reisid riigi siseselt aina kasvanud.
VES/Postimees