Detsembris käivituv e-residentsus annab välismaalasele ligipääsu Eesti e-lahendustele.
Majandusministeeriumi IT asekantsleri Taavi Kotka veetava e-residentsuse idee vastu tundis juba pärast eelregistreerimise avamist huvi suur hulk inimesi – esimese ööpäevaga kogunes üle 5600 huvilise.
Mäekõrguselt on teistest riikidest üle Ameerika Ühendriigid, mille märkis oma asukohariigiks veidi üle kolmandiku inimestest, kes veebilehel e-estonia.com oma nime üles andsid. Veebis alanud eelregistreerimine ei tähenda veel siiski automaatset e-residendi avaldust, vaid esmajoones juhiste saamist, kui plaan käivitub.
„E-residentsust saavad alates detsembrist taotleda kõik need Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole Eesti residendid,” ütles politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik. Peamine kasu e-residentsusest on ettevõtjatel, töötajatel või õppijatel, kel on Eestiga mingi side.
E-residentsuse mõte on, et selle abiga saavad inimesed üle maailma ligipääsu Eesti e-lahendustele. Tegu on ID-kaardi sarnase vahendiga.
Erinevalt Eesti kodanike ja alaliste elanike taskus olevast ID-kaardist ei ole e-residentide omal näiteks fotot, seega ei saa sellega päris maailmas oma isikut tõendada. Küll aga kõlbab see virtuaalmaailmas – Eesti e-teenustesse sisselogimiseks ja digiallkirja andmiseks.
See avab tee Eesti e-lahenduste kasutamiseks. Ilmselgelt ei tähenda enda tuvastamise ja digiallkirja andmise võimalus seda, et välismaalased saaksid Eesti e-valimistel hääle anda või muid õigusi, mille seadused annavad kodanikele või alalistele elanikele. Millele täpselt tulevased e-residendid ligi pääsevad, pole veel paika pandud. „Seda, milliseid teenuseid saavad e-residendid kasutada, otsustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja riigikantselei koostöös teenuste pakkujatega,” ütles Ratnik politsei- ja piirivalveametist.
Praegu on näiteks inimesed, kes ei ela Eestis püsivalt, kuid käivad sageli siin ja ajavad oma asju, e-teenustest ära lõigatud. Ent Eesti riigi garanteeritud turvaline ja usaldusväärne digitaalne identiteet aitaks internetis tegutseda ka inimestel, kel otsest seost Eestiga pole, mis seletab ka suurt huvi e-residentsuse vastu.
