Arvamus

Brüggemann möönab ka positiivseid nähteid ja tulemusi. Tegelikult on ju mitmeid tema erilisi aspekte mainitud ja käsitletud, aga tema arvates tuleks neile veelgi suuremat rõhku panna. Ta saab ”aru”, et eestlaste rahvustundele on ”müüt” Vabadussõjast vajalik, aga kritiseerib seda teravalt. Patsifistlikult kõlab tema üleskutse: ”on aeg pöörata pilk ka sellele,...

Mõtlesin, et kas kirjutan üldsegi sellest. Parem oleks kõik unustada. Teised inimesed, kes seda ei kogenud, ei saa meist nagunii aru. Meid oli 34 hinge.. Meid ühendab nüüd see..Pean kohe ütlema, et minu nimi on Jüri Pallo ja ma sain 12. aprillil 2010. a. 47 aastat vanaks. Mu elulugu (koos...

Palju aastaid tagasi jooksis Ameerikas telereklaam, mis reklaamis valuvaigisteid. Selles esines kuulus näitleja, kes mängis arsti mingis seebifilmis. Reklaamiklipis kujutati seda näitlejat istumas kontoris, ta nägi välja nagu pärisarst, seljas valge kittel ja stetoskoop ümber kaela. Ta naeratas sõbralikult ja ütles otse kaamerasse: „Tere! Ma pole pärisarst, aga ma mängin...

Karsten Brüggemann jätkab Eesti ajaloo ümberhindamist. Ta on võtnud käsitluse alla Vabadussõja (”Ajalooteadus ja Eesti Vabadussõda - uut uurimisperspektiivi otsides”, Ajalooline Ajakiri 2008, 3, lk 171-183). Uut otsides on sissejuhatuses vaja senine panus näiliselt viisakalt maha teha. Eduard Laamani kanoniseeritud teos”Eesti iseseisvuse sünd” andvat lugejale teleoloogilise narratiivi, mis põhineb ideel,...

Okupatsiooniaastatel levinud ekslik arvamus, et  New Yorgi peakonsulaadi ülalpidamine toimus Teise Maailmasõja eel New Yorgi  föderaalpangas (Federal Reserve) deponeeritud ja “kullafondi” nime all tuntud Eesti Panga kullatagavaradelt teenitud intressidega elustus hiljuti prof. Mardi Valgemäe artiklis “ Mõttemõlgutusi Kultuuripäevadest” (Vaba Eesti Sõna nr. 15, 15. aprillil 2010. a.), milles ta meenutab...

Ligineb Teise maailmasõja lõpu Euroopas tähistamine, mis viib siinkirjutaja mõtetes tagasi maipäevadele tookordses ja praeguses asukohas Taanis. Relvade vaikimine ei tähendanud südamerahu, rõõmu asemel tugevnes ebakindlus tuleviku ees. Täna võiks ju öelda: lõpp hea, kõik hea, kui mitte tee selleni ei oleks palistatud nii paljude hävinud elude ja purunenud lootustega.Hiljuti...

Käisin sel nädalal uues Solarise keskuses asuvas kinos vaatamas värsket eesti filmi. Solaris proovib turult tõrjuda Coca-Cola Plazat ja näitab pealelõunal filme vaid 45 krooni eest, mis teeb kino külastamise muidugi väga meeldivaks. Film, mida ma vaatasin, kandis pealkirja „Punane elavhõbe“ ja see on vändatud Andres Anveldi kriminaalromaani järgi. Filmi...

Selle pealkirjaga artiklis arutab Peeter Kaldre Eesti mineviku meenutamist (Maaleht 05.03.2010).Ta leiab, et pärast vabariigi aastapäeva ja Tartu rahu sõlmimise juubeli tähistamist jääb mulje, et rahvas hoolib oma riigist ning tahab, et see riik ka edasi püsib.Terve mõistus ütleb, et ligi 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist võiks rahvas olla vabanenud...

Toreda nimega tuldpurskav mägi on näidanud kuivõrd me oleme kruvikesed looduse suures masinavärgis. Mind on aga hiljuti pannud ahhetama (imestusest "Ah!" hüüdma) üks teine, nähtamatu masinavärk. Rändasin tänu sellele korraks üle ookeani suvilasse, siis aastasse 1700 ja osalesin New Yorgi kunstinäitusel. Ausalt kah.Elame ikka ühes igaveses masinavärgis. Ma pean silmas...

Mis tundeid äratab mõiste „väliseestlane“? Kas positiivseid, negatiivseid, segaseid või ükskõikseid? Eks see oleneb iga inimese enda tagapõhjast ja sellest, kuidas tema kokkupuuted on olnud välismaal elavate rahvuskaaslastega. Siin sobiks küsida, kes on üldse eestlane ja kes ei ole – ja kes on sel juhul väliseestlane? On lihtsam neid küsimusi...