• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Balti riikidest Roosevelti ja Stalini läbirääkimistel

VES by VES
13. detsember 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Viimases Ajaloolise Ajakirjas (2010, 2.) analüüsib Eero Medijainen artiklis ”Balti riikide de jure järjepidevus noateral: Ameerika Ühendriikide välispoliitika ja Balti küsimus 1940-1945” põhjalikult läbirääkimisi Roosevelti ja Stalini vahel, millega otsustati ka suhtumine Balti riikidesse.
Ta kirjeldab üksikasjaliselt sellega seotud isikute rolli, nende tausta, käitumist ja hoiakut. Püüab leida nende mõju presidendi otsustele, manitsedes õigusega ettevaatusele, sest kõik ei pruugi olla just nii, nagu nad tagantjärele oma mälestustes kirjutavad.

Eriti huvitavad on pärast Balti riikide annektsiooni de facto tunnustamist püüdlused leida mingit õigustust järgmisele sammule: de jure-le. Roosevelti ja Stalini kohtumisel Teheranis 1. detsembril 1943 püüdis esimene malbelt ja usalduslikult selgitada Stalinile oma nägemust Poola ja Baltikumi suhtes ning ilmselt lootis vastastikusele mõistmisele. Ta mainis, et USA’s elab miljoneid Poola ja Baltikumi päritolu inimesi, kellel on samad õigused nagu teistel ameeriklastel ja kelle arvamisega peab president arvestama. Ühtlasi seletas Roosevelt, et ta teab Balti riikide ajaloolist ja veel üsna hilist seotust Venemaaga ning avaldas veendumust, et vaba valikuvõimaluse korral eelistavad Balti riikide elanikud kuuluda Nõukogude Liidu koosseisu. Ta kinnitas seejärel, et kui Punaarmee peatselt Balti alad taas hõivab, siis ei lähe USA kindlasti nende pärast Nõukogude Liidu vastu sõtta.
Vestluse juures olnud tõlgi vene asjatundja ning diplomaadi Charles E. Bohleni mälestuste alusel näis see Roosevelti jaoks olevat põhimõttelise tähtsusega jutuajamine, kusjuures ta tajus oma lüüasaamist ja püüdis naljatledes sellest üle saada. Bohlen pidas Roosevelti avaldust veaks, sest Stalinile jäi mulje nagu ei muretseks Roosevelt mingite põhimõtete, vaid pigem oma valijaskonna pärast 1944. aasta valimistel.
Juba varem, nimelt 12. märtsil 1942 Washingtonis toimunud kohtumisel N. Liidu suursaadiku Maksim Litvinoviga kinnitas president, et USA avalik arvamus ei ole valmis Balti riikide hõivamist ametlikult tunnustama. Samas selgitas ta, et tema isiklikult peab rumaluseks, et Balti provintsid Venemaast eelmise sõja ajal eraldusid.
Stalini mõjutamiseks kasutas Roosevelt ka Tšehhoslovakkia eksiilvalitsuse juhti Edvard Benešit. Kui Beneš enne Moskva reisi kohtumiseks Staliniga mais-juunis 1943 külastas Washingtoni, soovis president muuseas edasi öelda, et ta pole Balti riikide annekteerimise vastu, aga palus seda teha nii, et see toimuks USA avalikule arvamusele vastuvõetaval kujul.
Medijainen arutleb Roosevelti vaadete üle, viitab esiteks idealistlikule hoiakule, oli ta ju ise 1941 Atlandi Harta idee algatajaks. Teiseks seletuseks oleks lähtumine nn realistlikust või pragmaatilisest mõtteviisist. Kolmandaks soov kujundada omaenda ja liitlastest sõltumatut välispoliitikat. Kuni Teherani kohtumiseni arvas ta siiralt, et Baltikumi taashõivamine peaks toetuma enesemääramise põhimõttele ning olema vormistatud vähemalt mingi referendumiga. Seda lubadust lootis ta Stalinilt saada toetudes isiklikule veenmisjõule. Lõpuks ei eeldanud ta enam, et formaalne rahvahääletus  leiaks aset võimalikult kiiresti ja välisvaatlejate osavõtul. Tegemist oli lihtsalt auküsimusega. Roosevelt oli veendunud, et Stalin saab tema olukorrast aru ja teeb mingi vastusammu.
Teherani kohtumisel kinnitas Stalin, et mõistab Roosevelti olukorda ja muret oma valijaskonna pärast, aga soovitas lahenduseks propagandat USA’s elavate baltlaste hulgas. Roosevelt ruttas veel kord kinnitama, et tema arvates peaksid Balti riigid loomulikult kuuluma Venemaa koosseisu, aga seda ei tohiks teha vastu elanike tahtmist.  Mingisugunegi Stalini-poolne lubadus oleks Roosevelti arvates ameeriklaste avalikku arvamist vaigistanud. Stalin aga keeldus ja pidas Balti küsimust N. Liidu siseasjaks. Võimalik, et selle avaldusega tegi Stalin saatusliku vea. Ta ei jätnud Balti riikide probleemis endale mingit manööverdamisruumi, sellest sai põhimõtteline või koguni prestiiži küsimus. Kumbki pool ei saanud enam taganeda. Niimoodi muutus Balti riikide annekteerimise mittetunnustamine hiljem ühe külma sõja oluliseks teemaks. Ilmselt ei oleks Stalinil olnud kuigi keeruline korraldada 1940. aastate teisel poolel (või veel hiljem) Balti riikides uued ”valimised” või ”rahvahääletus” ja leida neile isegi sobivaid (kuulekaid) välisvaatlejaid.
Eero Medijainen analüüsib ja valgustab neid probleeme väga mitmekesiselt. Moskva võttis sisse väga jäiga positsiooni ja lootis järelandmistele midagi reaalset vastu pakkumata, olles ise samal ajal sõltuvuses lääneliitlaste materiaalsest abist. Stalin ei osanud N. Liidu probleeme kaugemas tulevikus ette näha või ei pidanud annektsiooni lõplikku vormistamist kuigi oluliseks. Selle tulemusena vabanes Eesti mitte ENSV legaliseerimise, vaid järjepidevuse alusel.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
17

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
31

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    42 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
  • Arnold Rutto: Rahu maailmas on väga habras

    12 shares
    Share 5 Tweet 3

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022

28. jaanuar 2023
Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

27. jaanuar 2023

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

27. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud
  • Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?